pronto.ee

Tundub, et tööga seotud praktilise koolituse raames hakkan ma iga nädal poole oma ajast Riias veetma. Praktiline koolitus tähendab seda, et ma teen oma tööd edaspidi kohalike Oracle gurude valvsa pilgu all, kes siis vajaduse korral mulle vastu näppe lajatavad või kommiga premeerivad. Ja seda kõike senikaua kuni ka mul on selles must vöö!

Ma vaatan, et mõned üritavad siin väikest viisi ürituste kalendreid pidada. Inimesed, astuge kolmandasse aastatuhandesse — meil on olemas igasugu toredad automatiseeritud webikalendrid.

Üks viimase aja popimatest on näiteks Google Kalender, kus inimesed saavad oma ettevõtmised kirja panna ja siis sobivatele inimestel (või kõigile soovijatele) välja jagada. Nõnna saavad kasutajad vaadata, mis neil endil plaanis on ja sõbrad saavad samuti kontrollida ega sul midagi muud ees pole. Loomulikult saab eraldi pidada erakalendrit ja avalikku kalendrit või lausa mitut avalikku kalendrit. Näiteks jalgrattamatkade orgunnimine on palju lihtsam, kui sa üldse ei hakkagi pakkuma aegu, mis kellelegi raudselt ei sobi.

Aarne blogist leidsin sellise asja. Huvitav, kas ma oleks selle tulemuse siis ka üles pannud, kui ma oleks avastanud, et olen loll nagu lauajalg:

More Scientific You have: 85% SCIENTIFIC INTUITION and 62% EMOTIONAL INTUITION

The graph on the right represents your place in Intuition 2-Space. As you can see, you scored above average on emotional intuition and well above average on scientific intuition.Your scientific intuition is stronger than your emotional intuition. Your Emotional Intuition score is a measure of how well you understand people, especially their unspoken needs and sympathies. A high score score usually indicates social grace and persuasiveness. A low score usually means you’re good at Quake. Your Scientific Intuition score tells you how in tune you are with the world around you; how well you understand your physical and intellectual environment. People with high scores here are apt to succeed in business and, of course, the sciences. Try my other test! The 3 Variable Funny Test It rules.

My test tracked 2 variables How you compared to other people your age and gender: You scored higher than 93% on Scientific You scored higher than 36% on Interpersonal

Link: The 2-Variable Intuition Test written by jason_bateman on Ok Cupid, home of the 32-Type Dating Test

JOKK tähendab lühendatult “Juriidiliselt On Kõik Korrektne” ning kehtib situatsioonide koht, kus pahategijad üritavad paragrahvi enda kasuks väänates teenitud karistusest kõrvale viilida. Meil on muide ka terve JOKK partei olemas, mille peaaegu iga teo seletamiseks on vaja natuke seaduseid sättida.

Seekordse seatembuga on hakkama saanud meie kurikuulus linnavolikogu piraat ja lintvõimleja Tõnis Bittmann. Kutt nimelt on oma volikogu liikme tasuta parkimiskaardi välja võtnud ja ilmselt sellesama takso külge pookinud millega ta pimeduse kattevarjus kundesi veab. Ise pargib ta aga visiitkaardiga, kuna kontrolörid endist relvavenda ei puuduta.

Eile sattusin õhtu lõpetuseks Beerhouse nimelisse urkasse. Tegemist on erakordselt prosta kohaga, mida iseloomustab kõige paremine vast teenenda personali kliendipõlglikkus ja väljakutsuvus. Asi hakkas sellega pihta, et sünnipäevalaps (meil olid mõned kaasas) oli mutikostüümis. Soliidselt mustas ja lipsuga. Sellises pesus teda igatahes sisse ei lastud, vaid ta pidi selle seljast maha koorima (lipsuga ei teenidata?). Teine asi oli turvamees, kes mutikostüümi nähes unustas teised inimesed sootuks ja käis administraatolile nagu uni peale, et kas ta nüüd juba võib sellele poisile peksa anda. Ja käis ja käis. Üks tüüp oli keskmisest stampkundest (175cm pikk ja vähemalt 100 kilo raske) veidike kõhetum ning sellel sepal sikutati jõuga särk seljast, et vaadata ega tal süstimise jälgi kusagil ei ole — neil seal narkareid ei teenindata. Need tegelased kes asju lauda tassisid olid samuti sellise näoga, et nad on nädalase tativaru juba ammu ära kasutanud ning ainult selle tõttu ei ole nad su õlle sisse sülitanud. Ja see jube akordionimees oli tegelikult veel kõige normaalsem inimene kogu baari peale. Kui vähegi võimalik, siis edaspidi ma enam sinna ei satu.

… ja ulmehuvilised kogunevad Texases.

Lõpuks ometi leidsin oma telefoni kaamerale rakenduse. Astusin eile pärast trenni läbi Magistrali kaubanduskeskusest ning leidsin sealt toreda teadetetahvli erinevate pärlitega tegelikust elust:

Itaalia poiss ei raiska aega. Selleks, et raha sult kätte saada on ta valmis keelt õpetama:

Löön mõõduka tasu eest lulli:

Olen loll ja otsin naist:

Teine variant on, et ära lihtsalt jää vahele.

Opera üheksas versioon on praeguseks beetasse jõudnud. Mis seal siis uut on? Esimene asi, mis silma torkab on Widgetid. Widgetid on omamoodi miniprogrammid, mis Opera sees jooksevad — ja neid on juba praegu tonnide viisi: kellad, kalkulaatorid, kalendrid, jne. Osa neist on päris pullid ja praktilised. Tähelepanuväärne on ka see, et need Widgetid ei püsi brauseri sees, vaid trügivad vaikselt ka desktopile, mis on selge märk sellest, et operatsioonisüsteemide brauseripõhiseks muutumine on juba alanud.

Tore on see, et kui sul on ilge hunnik tabe lahti, siis hiir tabi peale ootama viies ilmub selle webilehe minikuva. Interface on samuti muutunud minimalistlikumaks, kuid samas praktilisemaks. Opera 9-sse on uue vahva asjana sisse ehitatud Torrentite süsteem, mis lubab endale erinevatest saitides ilma lisatarkvara installimata .. uh .. asju tõmmata.

Viimasel ajal on taaskord päevakorda kerkinud küsimus, et kas oleks mõistlik lubada 130 meetrist (Oleviste kiriku kõrgusest) kõrgemate majade ehitamist Tallinnasse. Huvitav on asja juures aga see, et kuigi enamus sõnavõtjaid paistavad olevat selle idee vastu on nende argumendid pigem sellised, mis toetavad kõrgemate majade ehitamist kui vastupidi. Ma võtaks mõned neist ette:

Kõrghooned rikuvad linnavaate merelt. Noh, selle taha ei tohiks nüüd küll asi pidama jääda, sest mõtelge natuke ise oma peaga: vanalinna panoraam ei kao ju kuhugi ja City on pigem selle kõrval. Keegi ei kavatse ju Vanalinna maha lõhkuda, pealegi praegused kõrghooned juba kilukonservi pildiga ammu üks-null teinud. Pigem jätavad hetkel ehitatud majad sellised pooltkõva, pooles vinnas olevate hoonete muljed. Oleviste kirik oli omal ajal Euroopa kõrgeim ehitis. Paistab, et meie eelkäijad olid meist avatuma vaatega ja julgemad.

Kõrghooned on koledad. Minu arvates niipea kui kõrghoonete koledusest jutuks läheb hakatakse näiteks tooma hoopis mingeid madalaid putkasi (a la Viru tänava ehitis). Kus siin loogika on? Võiks sellisel juhul öelda, et kõik uued majad on koledad.

Kõrghooned varjavad valgust. JAMA! Pigem varjavad linnas valgust hoopis need 5-7 kordsed ehitised, mis ühtlase vallina teede kõrvale on ehitatud. Kõrghooned oma olemuselt ei saa väga lähestiku ehitatud olla, mistõttu kaasaja kõrgustesse püüdlevad linnad on palju paremini valgustatud ning õhulisemad kui madala hoonestatusega. hea näide on Helsingi, kus suhteliselt madalate väga lähestiku asuvate majade vahel ei näe suurt halligi. Valgust ei varjaks need majad ilmselt siis kui inimesed oleksid 20 meetri pikkused.

Kõrghooned hävitavad miljööväärtusliku ümbruskonda. Minu arvates tahetakse kõrghooneid ehitada ühte ainsasse piirkonda, kus kõik miljööväärtuslik juba nõuka ajal maha lammutati. Ausalt öeldes pakuks ma isegi välja, et kõrghooned aitavad säilitada miljööväärtuslikke linnaosi, sest senikaua kuniks on ruumi Citys ülestikku midagi ehitada jäetakse rahule Kalamajad, Kadriorud, Kassisabad, Pelgulinnad, jne. Üks korralik maja on tegelilkult peaaegu sama suur kui terve kvartal kusagil sellises vanas piirkonnas. Kohati isegi suurem. Kui Kesklinna kõrgeid elamuid ehitada ei saaks, oleks kinnisvaraarendajad just need linnaosad sihikule võtnud ja sinna kolmekorruselisi klotse vorpima hakanud.

Kuhu kõik need autod siis pannakse? Huvitav on muide ka see, et tõenäoliselt kõrged elumajad Kesklinnas aitaksid pigem vähendada autostatust kui vastupidi. Inimesed, kes Kesklinnas juba niikuinii elavad ei sõida enam samasse linnaossa autoga tööle — see oleks pehmelt öeldes lollus arvestades niigii ülekoormatud liiklussõlmi. Ja valdav osa inimestest kes nendes kõrghoonetes elaksid töötaks niikuinii oma kodu vahetus läheduses, mistõttu nad jõuaks jala koju niikuinii kas sama kiiresti või kiireminigi. Autod jäetakse kesklinna ümber asuvatesse parkimismajadesse nagu mujal maailmas ning aetakse sealt välja ainult pikmeate sõitude tarbeks.

Ahh .. ma ausalt öeldes ei viitsi jaurata enam. Minua rvamus on ühene: las ehitavad Tallinnasse kõrghooneid kui tahavad — vahet ju niikuinii pole kas meie majad on 130 meetri kõrgused või 230 meetri kõrgused.