pronto.ee

Nii .. ?l?utt on mul enam-v?m taas valmis saanud. Ma panen selle alguse siia ?se:

Mees teisel pool seina

„Oh pagana k?” vandus Joseph Metwell ennast tugitoolist vaevaliselt p? upitades. Tema jalge ees vaibal tukkunud p?tu must peni oli samuti m?atuse peale ? ?anud ja liputas n?koeraliku osav?kkuse m?iks oma pulstunud saba.

P?d oli t? mulda ja t? anumast, mis veel m?sekund tagasi oli olnud aknalaual seisnud pott varjukannikestega. Salakaval tuuleiil oli enda jaoks avastanud paokile j?ud akna ning selle siis k?hooga ristseliti lahti l?d, andes selle k?us surmahoobi aknalaual oma igap?atoiminguid sooritanud savin?.

„Seda oli n?k?kohe kindlasti vaja!”

Mr Metwell sulges hoolikalt akna ning lohises sussisahinal k? harja ja k?i j?le. Naastes oli tal lisaks nendele kaasas veel t?klaas, kuhu ta hoolikalt kogus kokku kogu mulla, mille lillepoti purunemine oli p?dale laiali paisanud. See mahtus sinna ? kenasti ? ja ainult v?e osa r?as koos kildudega k? pr?asti. Taas kord tuppa tagasi j?s surus ta s?otstega klaasi sisusse paraja lohu ning istutas seni kannatlikult oma j?e oodanud varjukannikese ettevaatlikult tolle uude eluasemesse.

„Pole midagi parata,” lohutas ta kodutuks j?ud taime: „V?seda kui s? juures v?voodis magamist kuniks remont sinu enda korteris l?b.”

Ta t?s lille oma vanale kohale aknalaual tagasi ning kontrollis igaks juhuks veelkord, kas aken on ikka kindlasti ja korralikult kinni, sest tuul oli t?ud ja p?esepaistelisest l?st oli vahepeal saanud sompus p?stl?, mis omakorda oli kohe-kohe muutumas vihmaseks veelgi p?stisemaks l?ks.

Mr Metwell kobas sigaretti otsides masinlikult m? taskuid. Isegi toas oli tunda, et vihma alguseni olid j?ud vaid loetud minutid. ?k oli niiskusest tiine ning suvevihmad olid siinkandis sellised, et nina v?a ei k?nud pista. Sellise saju ajal l?s rampraske vihmaloor inimesi teinekord tundideks ? kodudest, t?htadest ja teistest inimestest ning siis kuulus eeslinn vaid vihmaussidele ja partidele, kelle jaoks teatavasti oli see k?nagu hane selga vesi.

Joseph Metwell sobras igaks juhuks veel korra k?oma taskud ?ja j?s siis ainukese ebameeldiva, kuid loogilise j?lduseni: „Tead mis, vanapoiss,” p?us ta endiselt p?dal l?ava koera poole, „Sigarettidega on nirud lood.”

Sigarettidega olid lood t?i ? kehvad. Nad olid otsa saanud. Tavaliselt oleks mr Metwell tuhlanud l? k?kapid ja sahtlid ning piilunud garderoobis erinevate kuubede taskutesse, kuid seekord oli ta t?sti kindel, et k?potentsiaalsed suitsumaardlad selles konkreetses korteris olid ennast l?kult ammendanud. Ta oli selle operatsiooni juba hommikul ette v?d, l?maks edasi v?imatut kioski k?tust ja n?maksis see ennast valusasti k?e. Kui varem oli dilemmaks valik kas minna kohe v?iljem, siis n?oli k?us juba selles, et kas oodata vihma m?mist koos sigarettidega v?lma.

„Noh, semu, v?a tahad?” k? ta oma toakaaslaselt. „Kui tahad, siis l?e! Kui sa just umbseks pole viimase paari tunni jooksul j?ud, siis pead oma h?d kiirelt ? klaarima, sest m?minuti p?st l?b ? suuremaks sajuks.”

Peni oli ennast juba esimeste s?e juures p? ajanud ja esikusse lipsanud, kuid ?ku inimesena oli mr Metwell harjunud k? oma lauseid l?ama, oli tal siis kuulajaid v?itte. Omavahel ?es polnud koeral midagi selle vastu, et enne vihma ?kiire ring teha. Ta oli avastanud, et v?e sadu tuleb territooriumi m?istamisele igati kasuks, sest vihmavesi uhab k?de linnaosa koerte meeleh?iks ta l? rentsleid pidi laiali k?lt?vasse ja kaugemalegi.

… j?ub

Nonii … n?ma olen siis viimast p?a 32 aastat vana. Pole hullu.

Kunagi omal ajal ma m?sin, et inimesed on tolles vanuses ikka muldvanad ja koguvad usinasti kirsturaha. ma m?tan mingit kiilakat papit, kes isaga koos t?s ja ta oli mingi 30 aastane. Uhh, ja mees oli veel selliste h?vurrudega — mind on alati h?astanud, miks mehi kiilasp?us n?alumise poole pealt kunagi ei taba.

Raha on otsas. Ametlikult. Seega on kolm v?lust: r?da panka, laenata v?idagi teenida. Ilmselt katsun ma kuidagi kombineerida kahte viimast varianti, lisades pisut neljandat: otsida t? Ma olen ikka v? valivaks muutunud viimasel ajal, ju siis pole h? veel nii suur. Pealegi l?b mu pangalimiit kohe lahti ja sellega ma suudan veel rahulikult mitu kuud hakkama saada ilma eriliselt p?rihma pingutamata. Elul poleks nagu v? vigagi.

Kuna viimasel ajal paistab neid s?p?i p?s kobaras olevat, siis ma seekord midagi suurt ette ei v? Ilmselt j?mine aasta on aeg taas midagi mastaapset korraldada.

amazon.com: “Altered Carbon”

Olgu siis nii. Ma juurdlesin jupi aega, et kas panna raamatule hindeks 4 või 5 ja otsustasin lõpuks viimase kasuks. Ehk siis viis, kuigi väga pika pika miinusega.

Millega meil siis tegu on. Ei ole midagi uut siin ilmas: tegu on uue autori debüütromaaniga, mis oma sisult defineerub kõige paremini vast küberpungi-detektiiviloona. Just sellepärast, et tegu on mehe esimese jutuga, otsustasin tema julgustuseks viie panna. Ehk kunagi loeb ja rõõmustab. 🙂

Aga tagasi raamatu juurde. tegevus toimub kusagil 26. sajandil ja tähtedevahelised lennud ei ole enam midagi erakordset. Selgub, et Marsilende tehes leidsid inimesed hulga nn “marslaste” poolt mahajäetud kola, kaasa arvatud tehnoloogiat ja kaardid, mis viitasid elamiskõlbulikele planeetidele. Egas midagi, kolonistid topiti laevadesse ja saadeti teele, lootes, et nad mingi 100 või rohkema aasta jooksul kohale jõuavad

Selgus, et kaardid olid dešifreeritud õieti, kolonistid saabusidki elamiskõlbulikele planeetidele ja Protektoraat laienes jõudsalt. Selleks, et hallata riiki, kus planeetidevaheline sõidu üks ots võis võtta sada aastat on mängu toodud kaks uut tehnoloogiat: silmapilkne infovahetus kahe punkti vahel universumis ja kehade “koorimine”.

Tolleks ajaks on juba seadustatud kuklasalvestid, mis varundab kogu inimese olemuse, mõtted ja muu sigaretikoni suurusele vidinale. Järjest vähem pööratakse tähelepanu inimese ja tema keha seosele. Kehasi kutsutakse kõigest kestadeks ja kui sind näiteks soolaputkasse pistetakse, siis antakse kest kellelegi teisele seniks kasutada. Protektoraat hoiab sarnaselt kontrolli ka planeetide üle: kehad on odavad, kuid väljaõpe kallis. Sestap kui kusagil läheb sõdureid vaja, siis uploaditakse nad vajalikul planeedil vajaliku kehasse ja saadetakse objektile.

raamat peategelane spetsiaalse väljaõppe saanud agent (nn erisaadik), kes on viimasel ajal erasektori peale spetsialiseerunud (selgus, et nendele agentidele oli antud nii hea koolituse, et isegi valitsus ei usaldanud neid enam ja nende üksus saadeti laiali). Kuigi ta on pärast ühest ühest kaugest kolooniast, kus ta teatavate tempute eest hoidlasse oli suratud, ärkab ta ühel heal päeval Maal, uues kehas ja selgub, et ta on palgatud ühe ekstravagantse rikkuri poolt uurima iseenda surma.

Asi selles on, et rikkur oli tapetud, kuid kuna tema kuklasalvestit oli regulaarselt spetsiaalsesse serverisse kopeeritud, siis puhuti talle jälle elu sisse ning ta tahtis teada, kes ta maha nottis.

Ja edasi lugege juba ise: tulistamised, tagaajamised, salapärased mõrvad, tradtsiooniline seks ja vägivald ning kõik muu, mis ühe küberpungi jutu juurde käib on garanteeritud.

Arvutim?u “Leisure Suit Larry: Magna Cum Laude” arvustus.

Lisasin uue teema, artiklid, kuhu ma kogun kokku k?viited minu ajakirjanduslikule tegevusele. vanemate lugudega ma vaeva n?ma ei hakka — mis l?ud, see l?ud.

Ma hiljuti lugesin mingit raamatut, kus marketingigurud lahkasid erinevaid ostu sooritamise p?seid. Huvitaval kombel selgub, et t?p?a ?konnas on poesk? ? sama v?tusega, mis kiviajal metsa minek. Naised olid tol ajal valdavalt korilased ja mehed k?. Sellest on ka tingitud erinevad suhtumised reklaamidesse ja erinevad shoppamisharjumused. Mehed vihkavalt valdavalt shoppamist, kuna geneetilise k?a tahavad nad pidada enne plaani, mida nad tapma l?vad (et sobilikud riistad kaasa v?). Sellep?st tuleb muide ka enamustele meestele anda kaas shoppinlist, kui sa tahad, et nad midagi ei unustaks ja ei tooks valesi asju. Naistel seevastu l?v?a korilaseinstinkt: korv k? ringi tuhiseda ja vaadata, mida mets / kauplus pakub on neile loomuomane. Enamgi veel, selle instinkti k?us eraldab keha mingeid aineid, mist? iga korvi pandud asja eest saab naisterahvas kerge “rahulduslaksu”.

Ma olen ennast viimased kaks p?a katsunud p?arežiimile tgasi h?estada. Raske on. N?ma siis proovisin ainult kolme tundi ?l magamist, et v?e unev?tekiks. Vahest seekord ?stub mul mingi nipiga enne kella ? ?l magama minna.

Minu blog on aastaseks saanud. Mida selle teadmisega peale hakata, seda ma ei tea.

Teeme siis selle retoorilise aastavahetuse asja ?, mis me ikka siin jokutame … saab joone alla t?ta ja kalendris lehte keerata. Koos kalendri vahetusega.

The first Great Steward, Parrafin the Climber, was employed in King Chloroplast’s kitchen as second scullery boy when the old King met a tragic death. He apparently fell backward by accident on a dozen salad forks. Simultaneously the true heir, his son Carotene, mysteriously fled the city, complaining of some sort of plot and a lot of threatening notes left on his breakfast tray. At the time, this looked suspicious what with his father’s death, and Carotene was suspected of foul play. Then the rest of the King’s relatives began to drop dead one after the other in an odd fashion. Some were found strangled with dishrags and some succumbed to food poisoning. A few were found drowned in the soup vats, and one was attacked by assailants unknown and beaten to death with a pot roast. At least three appear to have thrown themselves backward on salad forks, perhaps in a noble gesture of grief over the King’s untimely end. Finally there was no one left in Minas Troney who was either eligible or willing to wear the accursed crown, and the rule of Twodor was up for grabs. The scullery slave Parrafin bravely accepted the Stewardship of Twodor until that day when a lineal descendant of Carotene’s returns to reclaim his rightful throne, conquer Twodor’s enemies, and revamp the postal system.
— Harvard Lampoon, “Bored of the Rings”