pronto.ee

Kui pisikesed pinnavirvendused siin ja seal välja arvata võib öelda, et see aasta on otsast otsani möödumas koroonaviiruse tähe all. Sestap on mõneti üllatav, et pärast kogu seda sagimist ei tea keegi endiselt kuigi täpselt (kui erinevad asjasse mittepuutuvad inimesed nagu erinevad poliitikud, ajakirjanikud, ametnikud ja vandenõuteoreetikud / -praktikud välja arvata) millega tegu, kuidas täpselt see viirus organismi ründab ja millega seda organismist välja kupatada.

Kuna olemasolevate andmete omavahel sidumine ei ole kedagi oluliselt targemaks teinud, on üks võimalik proovida luua abstraktseid mudeleid ja jälgides kuidas see mudeli poolt loodud prognoosid realiseeruvad või mitte teha vastavaid järeldusi. See siin on minu mudel.

See pole tegelikult inimkonna ajaloos esimene kord, kus viiruse ja haiguse omavaheline side on pikka aega jäänud hoomamatuks; nimelt AIDS-i ja HIV-i ei suudetud teineteisega väga pikka aega siduda. Muide just HIV-ist ma oma seisukohta kujundades lähtusingi. Selle vahega, et minu mudeli puhul ei ole viiruse põhjustatud kahjud püsivad.

Kui AIDS on otseses tõlked omandatud immuunsuspuudulikuse sündroom, siis COVID-19 puhu on täheldatud vastupidist sündroomi: immuunsussüsteemi ülereageerimist ehk siis täiesti eksisteerib võimalus, et uus viirus on põhimõtteliselt äraspidine AIDS. Ainult selle vahega, et sellal kui viimase puhul lõdvendas organism turvameetmeid praktiliselt olematuseni, siis koroonaviiruse puhul on need muudetud drakoonilisteks.

Oma olemuselt tähendab see aga seda, et viirus ise ei ole otseselt ohtlik ning terve inimese puhul pole millelegi üle reageerida. See seletaks suurepäraselt ära miks suur osa inimesi on asümptomaatilised ning põevad selle haiguse läbi seda ise märkamata.

Kui aga inimesel on juba mingi tervisehäire, siis muutuvad reeglid oluliselt. Mida inimesed tavaliselt ei adu on see, et suur osa haiguste sümptimitest on indutseeritud immuunsüsteemi poolt sissetungijatega võitlemise eesmärgil: näiteks palaviku eesmärk on tõsta kehatemperatuuri senikaua kuniks see neile vastuvõetamatu. Tõsi, see on kahtlemata ebameeldiv kuid suures plaanis vajalik tegu ja selle pärast pole ilma mõjuva põhjuseta mõistlik palaviku ravimitega alla suruda.

Kui aga organism reageerib üle, siis on mängureeglid loomulikult hoopis teised. Itaalias näiteks selgus esialgsetes uuringutes, et isegi 99% rakematest või surmaga lõppenud juhtudest olid seotud mõne teise tõvega: kas siis südame/vereringega, diabeet või (sic!) gripp. Viimane on tähelepanuväärne selle poolest, et sellel on COVID-19 praktiliselt identsed sümptomid: gripi raskemate vormide puhul on hingamine raskendatud, palavik, lõhna ja maitse kadumine, kuiv köha, jne.

Gripiga on seotud ka teine huvitav aspekt. Nimelt 2017/2018 gripihooajal suri Eestis sellest tingitud tüsistusse 94 inimest ja 2018/2019 hooajal 57. 2019/2020 hooajal suri enne COVID-19 lainet 10 inimest ja pärast lainet 2. Laine ajal? Mitte ühtegi. Ühest küljest võib seda lugeda kasutusele võetud meetmete teeneks kuid 0 on isegi sellisel puhul põhjendamatu, sest praktikas seisis elu vaid mõned loetud nädalad. Ühte või teistpidi väljub see number lubatud vea piiridest. Teisest küljest arvestades sellega, et koroonaviiruse surmasi on hetkel 64, siis isegi kui liita sellele see 12 jääb number eelmise ja üle-eelmise aasta gripi poolt viidute numbrite vahele.

Mida see kõik praktikas tähendab? See tähendab hulka asju: esiteks tähendab see seda, et oma tervise eest rohkem hoolitsevad inimesed on ka rohkem selle viiruse eest kaitstud, mis paraku tähendab ka seda, et jõukamad inimesed põevad selle haiguse läbi kergemini kui kehvemal järjel olijad. Näiteks Tallinn + Harjumaa kus elab umbes pool Eesti populatsioonist on regulaarselt pääsenud tunduvalt madalama protsendiga nakatumiste osas. Seda vaatamata sellele, et inimesed elavad tihedamalt koos, kus täielik isolatsioon on raskem, jne. Mudel paistab seda toetavat.

Mudel toetab seda ka selle kaudu, et koos gripihooaja taandumisega taandus ka COVID. Koos ilmade külmenemisega ja sellest tingitud nohu ja köhaga sai viirus taas jalad alla. Tõsi kergemalt kuna nohu ja köha on oma olemuselt kergemad haigused. Seevastu asi muutub arvatavasti oktoobris mil seekordne gripilaine hoogu hakkab võtma.

Kuid ärgem rääkigem ainult Eestis. Millest pole eriti räägitud on see, et koroonaviirusel on erinevates piirkondades erinevad sümptomid: meil on see rohkem gripiga sarnane, soojematel maadel rohkem malaariaga. Vanemate inimeste puhul võtab ta õnneks neid kellel on südame-vereringega probleeme. Õigupoolest on hetkel viirusele omistatud peaaegu kõik võimalikud ja võimatud sümptomid, välja arvatud võib-olla lahtine luumurd. Ning isegi seda on võimalik selgitada viirusest tingitud luude hõrenemisega.

Üks tähelepanek veel. Millegipärast on kõik kolded seotud ühe või teise n.ö. superlevitajaga. Sellest võib järeldada, et viirus ei levi sugugi nii kergel kui selle kohta alguses arvati. Pigem on selleks vaja näiteks tihedat köhimist või aevastamist.

Ehk siis mida me siit järeldada:

1. COVID-19 on n.ö. katalüsaatorviirus, mis mõjutab seda kuidas organism muude ihuhädadega tegeleb. Kui sellele leitakse vaktsiin tasub ennast sellega kaitsta.
2. Kui vaksiini ei leita tasub siis kui kuulute riskigruppi ja ei oma vastunäidustusi pookida muude enamlevinumate haigustega millele on juba leitud, sest kui pole haigust, pole ka millelegi üle reageerida.
3. Kui tundub, et tervisega pole kõik korras jääge parem koju. Ja helistage perearstile. Parem karta kui kahetseda.
4. Ärge elage teineteisel seljas.
5. Kui te just ise haige pole, siis ei ole poodi sisenedes mõistlik alkoholiga oma käsi pesta. Kui te olete, siis mida te poes teete?! Alkohol eemaldab kätelt rasukihi, mis on organismi loomulik kaitse viiruste ja bakterite vastu. Kui enne võis juhtuda, et rasukiht kaitses teid, siis pärast selle eemaldamist (alkohol haihtub ise loetud sekundite jooksul) seate tee ennast täiendavasse ohtu. Poest väljudes on kätte puhastamine aga mõistlik, sest pagan teab kes teine seal asju on katsunud. Ning niisama vee ja seebiga käte pesemine on samuti hea. Nagu see on seda alati olnud.
6. Jooge sidruniga teed. Neelake kalamaksaõli kapsleid. D vitamiin ei tee ka paha. Need on üldtoniseerivad asjad.

Siinkohas veel paar asja. Eestis pole maskid kunagi laiemas kasutuses olnud, ometigi on meil läänemaailma üks madalamaid nakatumisi (sama kehtib ka paari muu riigi kohta). Arstid on kogu aeg väitnud, et meditisiinilised maskid on mõeldud selleks, et arstid ei nakataks teisi (kui on selline oht siis: PÜSI KODUS!) ning teistpidi on nende kasutamine pigem kahjulik kui kasulik. Ma tean, et on olemas üksikud juhtumid mida justkui on võimalik selgitada maskide kandmisega, näiteks lugu Starbucksi restoaranis kus maskidega teenindajad erineval klientidest ei nakatunud. Mida aga sellistel puhkudel tavaliselt ei öelda on see, et ka külalised kandsid maske. Teenindaval personalil oli lihtsalt eraldi õhutus. Maske EI TOHI kanda üle tunni ja kes pärast pooletunnist kandmist ei saa aru miks, see kannab tõenäoliselt maski millest niikuinii kasu pole. Ühte või teistpidi on mask nagu nina all olev Petri tass.

Samas tundub, et silmade katmine kaitseb ja sellest tingituna ka need barjäärid, visiirid ja prillid. Üks arstide hulgas levinud teooria on, et silmade kaudu toimub väga suur osa nakatumistest.

Kuidas näiteks HIV ja COVID-19 minu mudeli puhul koos toimiksid? Arvatavasti nad suuresti neutraliseerivad teineteist — HIV lülitab organismi immuunsussüsteemi välja ja seega pole suurt vahet kas organism kavatseb üle reageerida või mitte. See oleks nagu võimendi mille volüüm on küll põhja keeratud kuid voolujuhe seinast välja tõmmatud. Viirus ise tekitab arvatavasti vaid suhteliselt tühise palaviku ning sellega asi piirdubki.

Lõpetuseks teen ma ka ühe soovituse mis suuresti räägib vastu kõigele ülaltoodule. Enne kui te teete meditsiinialaseid otsuseid, konsulteerige arsti või apteekriga. Mina pole kumbagi, minu jaoks on see lihtsalt ajugümnastika. Aga ma usaldan arste iga hetk miljon korda rohkem kui kedagi teist. Vaadake kust teie info pärineb, kontrollige allikaid, sest vead mida te võite teha ei pruugi olla enam hiljem parandatavad.

TLDR: COVID-19 on arvatavasti katalüsaatorviirus, mis põhjustab immuunsussüsteemi ülereageerimist. See teeb ta ühest küljest ohtlikumaks ja teisest küljest ohutumaks. Sõltuvalt sellest kas inimene on juba haige või mitte.