On asju mille jaoks mul lihtsalt endal sõnu ei jätka. Sellepärast ei suuda ma Viikatele ka hinnet anda. Viikate on minu arvates Soome üks paremaid bände ja ma ei ole positsioonil, et julgeks nende kohta ühtegi halba sõna öelda. Sestap jätan hinde panemata, kuna see oleks teiste bändide (või siis Viikate) vastu ebaaus. Kusjuures Lauri väitis, et see pole kaugeltki nende parim plaat. Panen siia ühe laulu sõnad:
Taisin olla kuuden, kun isä kerran kysyi
“Poika, juotko jo viinaa?”
Aivan, kuuden vanha olin silloin kyllä, kun isä kysyi
“Poika, juotko jo viinaa?”
Ja mitä silloin pystyy vastaan sanomaan,
Kun kysyjä on mies, joka kaiken opettaa
Niin katson kuinka lasittunein silmin tuijottaa
Ja tivaa “Juotko jo viinaa?”Kun piilosilla ollaan, isä laskee sovinnolla sataan
Kuuluvaan ääneen
Kun piilosilla ollaan, isä laskee sovinnolla sataan
Kuuluvaan ääneen
Vaan kun päästynä on kahteen tuhanteen
On silloin syytä pienten poikain mennä vuoteeseen
Niin katson verhon takaa, kuinka isä pöydän päällä makaa
Kuuluvaan ääneenKun äiti lähti, tuumattiin
“Kyllähän me miehet pärjätään”
Kun äiti lähti poisKaurapuuron päällä silmä voinen kiiltää jaksaa ainoastaan
Hetkisen aikaa
Kaurapuuron päällä silmä voinen kiiltää jaksaa ainoastaan
Hetkisen aikaa
Vaan tänä aamuna ei silmä pääse sulamaan
Ovat enkelit ne vieneet isän yöllä mukanaan
Niin kertoo kiltti setä sairaalasta,
Istuu viereen ainoastaan hetkeksi aikaa
Mis muusikasse puutub, siis teatavasti on soome rahvamuusika üks üsna õõvastav asi, aga Viikate mehed suudavad seda oma muusikasse nii põimida, nagu Eestis pole keegi veel kunagi suutnud — ehk teisisõnu nii, et see ei tundu nõme, labane ega odav. Ja natuke meenutab kogu asi veel ka Kinod.
Oijah, seda lugu on kuulatud ikka sadu kordi, enamjaolt samasuguses olekus, nagu laulus oli Isa. Aga Viikate viimane plaat, “Unholan Urut” on lihtsalt geniaalne, seal pole mitte ühtegi sitta lugu.
Ma ka põletasin endale plaaditäie autosse. Aga, hm, eks sommidel on rohkemgi head mussi…
Mokoma, Mokoma, Mokoma…
Tore bänd jah, kahju et nende Tallinna kontserdil saal pooltühi oli. kahju, et mul polnud diktofoni, kui tüüpidega intervjuud tegin. Järgmisel päeval polnud mitte sittagi meeles.
Pronto, miks peaks keegi Eestis tahtma oma loomingusse põimida Soome rahvamuusikat?
_Pronto, miks peaks keegi Eestis tahtma oma loomingusse põimida Soome rahvamuusikat?_
Tead, mugavdatud kirjakeel on selle poolest keeruline värk, et eeldab osaliselt ka lugejapoolset analüüsivõimet (erinevalt tehnilisest kirjakeelest või kantseliidist, kus tehakse asjad puust ette ja punaseks — vajalik on ainult terminoloogia tundmine). Kui ma kirjutan, et Soome bänd teeb Soome rahvamuusikat, siis võib seda lugeda ka nii: Soome bänd tegi oma riigi rahvamuusikat. Katsu see lause nüüd selle pilguga läbi lugeda. Loomulikult saab hea tahtmise juures ka siis välja lugeda, et Eesti bändid tahavad hirmsasti Soome rahvaviise kasutada, aga sellisel juhul ma rohkem enam ei kommenteeriks, kui võib.
BTW, Viikate ekspluateerib üsnagi usinalt mitte soome rahvamuusikat, vaid 50ndate – 60ndate soome kitarrimuusikat, mida soomlased tunnevad “rautalanka” nime all. Üks eeskuju oli neil keegi kohalik täht Reino Helismaa ja teine miski kuulus bänd, mille nime ma ei suuda praegu meenutada.