Täna oli esimene PÄRIS koolipäev. Paistab, et kaugõppes hakkavad tunnid toimuma iga kahe nädala tagant ja vahepeal on kõva persetäis iseseisvat tööd.
Kui seekordne väljendusoskuse loeng saab olema indikaator sellele, kuidas tulevikus õppetegevus edasi läheb, siis ei jää mul muud üle kui järgnevaid tunde järjest kasvava kärsitusega oodata. Nimelt need esseed, mida me seminaril lugema ja retsenseerima pidime olid sellised, mis mind vahetpidamata valju häälega kihistama sundisid. See ei ole lihtsalt võimalik, et nende autor on lõpetanud mingi nipiga keskkooli ja täiesti tõsimeeli arvab, et tegemist on igavesti vinge ja väärika kirjatükiga. Kahju, et meil keelati neid jutukesi avaldada, sest sellist huumorit ei tohiks vaka all hoida.
mis kool on?
spämm? pikemaks: iju icjiuk iu iuhu gugi uh h u o oo o joi joj pk oj ui oj oj oi
TTÜ .. äriinfotehnoloogia
Muidu selle spämmifiltriga on mingi kino — KISMET tegeleb sellega ja kuna eelnevate spämmide tõttu muutus mu masin kohutavalt aeglaseks, siis keerasin ma peale peaaegu drakoonilised reeglid. Võimalik, et kui asjad korda saan, siis seadistan selle leebema meetodi peale.
Oh, ära imesta miskit. Kui ma 2 aastat tagasi kah kooli tagasi kolistasin ja mingit rühmatööd pidin 2 tibiga tegema, siis kujunes täpselt sama seis välja, et nemad olid rühm ja mina tegin tööd. Seda põhjusel, et kui nad suure surmaga suutsid kolm lauset välja mõelda, siis esimene ja viimane rääkisid reeglina teineteisele vastu ja keskmisel ei olnud üldse mingit tähendust. Ja ei utreeri, pigem ilustan. Muuseas, üks neist vidinatest oli (ja on praegugi) ühe meite banaanivabariigi suurpartei üsna kõrge funktsionär… Mistap võib üsna kindlalt väite, et padulollus on parteilise karjääri tegemiseks voorus, mitte puudus.