Selle nädalavahetuse lektüüri kuulus pisut ebatraditsiooniliselt hoopis kunstialane kirjandus — nimelt Stan Lee ja John Buscema poolt kahasse kirjutatud “How to Draw Comics the “Marvel” Way”. Enne kui ma sellest raamatust pikemalt pajatama kukund vaatame kõigepealt üle autorid.
Stan Lee on ilmselt üks tuntumaid tegijaid koomiksimaailmas üldse: tema osalusel on sündinud sellesed tegijad nagu Fantastic Four (Fantastiline nelik), Hulk, Daredevil, X-Men (X-Mehed), Iron Man ning Spiderman (Ämblikmees). Talle on pandud “süüks” kogu koomiksikultuuri pea peale keeramine. Enne teda kirjutati koomikseid ainult lastele ja kõik tegelased olid (kui tsiteerida Alan Mooret) “ühedimensionaalsed”. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et head olid head ilma ühegi veata ning neil ei olnud mingeid muresi ning pahad olid pahad — ilma, et selleks mingit erilist põhjust vaja oleks. Stan Lee muutis koomiksid täiskasvanumaks — peategelastel hakkasid ilmnema erinevad pahed ning tihtipeale ei täitnud nad oma rolli omal vabal valikult. Ja mitte kõik pahategijad ei teinud oma sigadusi puhtalt kurjusest — üsna tihti oli neil täiesti üllas plaan, kuid paraku viidi seda ellu vahendeid valimata.
Kui Stan Lee on rohkem siiski stsenarist, siis John Buscema oli (kahjuks lahkus ta meie hulgast mõned aastad tagasi) puhtakujuline kunstnik, kelle kätt on võimalik kohad pea kõikides olulisemates Marveli poolt avaldatud sarjades. Stan Lee sõnul oli tegu harvaesineva talendiga juba vaid paari sõnaga kirjanikuga ühine keel ning visioon leida. Väidetavalt oli John Buscema koduses raamatukogus üle tuhande erineva kunstialase teose.
Kuid tagasi raamatu juurde. Põhimõtteliselt on tegu koomiksitööstuse aabitsaga, mis võtab läbi kõik tähtsamad punktid mida kunstnik peab oma tööd tehes arvesse võtma. Tõsi — samas ei lasku see raamat üheski punktis piisavalt sügavale, kuid see ilmselt polegi olnud eesmärk. Aabitsa eesmärk on õpetada lugema, mitte kõrkkirjandust kirjutama.
Muide, seda raamatut lugedes tabasin ennast rohkem kui korra mõttelt, et tegelikult on koomiksid filmidele palju lähemalt kui raamatutele. Õigupoolest enamuste filmide storyboardid ongi ju koomiksid ning paljud olulised detailid, mida selles raamatud esile tuuakse kehtivad täpselt samamoodi ka filmide puhul.
Kuna tegemist on kustialase raamatuga, siis vast ei ole eriti mõttekas liigselt detailidesse laskuda, kuna selle sisu ei ole võimalik ilma piltideta ümber jutustada, kuid teemad mida läbi võetakse algavad puhtal joonistamisest (kuidas joonistada inimest, kuidas kriipsujukudele liha luudele kasvatada, kuidas hoida proportsioone — muide, kas te teate, et koomiksikunstnikud mõõdavad inimeste pikkust selle järgi mitu pead ta kõrge on?), minnes edasi tehniliste lahendustega (kuidas näevad välja ühe-, kahe- ja kolmeperspektiivilised pildid, kuidas kasutada silindreid ja risttahukaid inimeste ning objektide joonistamisel, kuidas joonistada nägu, kuidas kontuurida pilte) ning lõpetades kompositsiooniliste tähelepanekutega (kuidas tekitada dramaatilisust, millised vaatenurgad on effektiivsemad kui teised, kuidas tekitada pildis liikumist).
Kuigi juttu on selles raamatus üsna vähe on kogu info praktiline ning koheselt kasutatav. Kui teile kunagi peaks see raamat pihku sattuma, siis vaadake see kindlasti läbi. Asi on seda väärt.
Tegelikult mõõdavad ka tavalised kunstnikud joonistades inimese pikkust “peades”.
Sorry offtopicu pärast aga sa oma Google meilboksi oled vaadanud? Saatsin sulle möödunud nädalal ühe jutu Push Space’i jaoks.
ma võin saata sulle veel paar koomiksijoonistamise õpikut pdf-ina. ja veel fantasytegelaste joonistamise õpiku. ja midagi oli veel, koduarvutis, praegu ei saa täpselt järgi vaadata.