Kas teile ema ei öelnud kui te väike olite, et ärge toppige raha suhu — teil pole aimugi kus see on olnud? Mulle küll ütles. Täna leidsin ma uue ja huvitava asja internetist, mis selle koha pealt veidike valgust heidab. Selle (uue ja huvitava) asja nimi on “Where’s George” ja kogu kupatuse mõte on näha kus see dollar on käinud enne sinu kätte jõudmist ja kuhu see pärast sind edasi liigub.
Põhimõtteliselt on asja idee selline, et inimene logib sisse, valib oma asukoha aj sisestab tema käes olevate dollarite seerianumbrid. Kui piisav hulk inimesi on neid numbreid sisestanud, saab selle süsteemi kaudu näha raha liikumist mööda maailma. Hetkel on süsteemi sisestatud andmed üle 76 miljoni kupüüri kohta, mis rahalises vääringus on üle 430 miljoni taala. Kõige enimtrackitud rahatäht on sattunud süsteemi kasutajate kätte 15-l korral.
Taoliseid saite on maailmas veelgi, näiteks “Eurobill Tracker” ja “SEK Tracker”, kui George sait oli neist esimene. Niisiis, poisid ja tüdrukud, kui ema teile jälle räägib, et te ei tea, kus see rahatäht on olnud, siis küsige mõni minut aega ja vaadake internetist järele.
Muide, asjal on ka mõningased praktilised väärtused olemas. Nimelt kui järele mõtlema hakata, siis raha on nagu viirus — mõlema levitamiseks on vaja reisivat inimest. Tänu selle saidi andmetele on teadlased suutnud teha terve hulga põhjapanevaid avastusi selle koha pealt kuidas, kui kiiresti ja mis teid mööda haigused levivad. Inimestele ei saa erinevalt loomadest panna raadiosaatjaid külge, pealegi on neid liiga palju, seetõttu ei saa jälgida tüüpilisi inimeste reisimise “mustreid”. Kuid raha leviku jälgimine on peaaegu sama hea. Noh, ja loomulikult saab seda kasutada ka nende meeste vastu, kes Smith & Wessoni kuldkaardiga pangast märgistamata raha välja võtavad. Loomulikult väikestes kupüürides.
PS. Eesti on saidil täiesti olemas ja terve hulk Eesti linnu on seal sees kah. Aga paistab, et kogu see kupatus ei oska näidata neid kohti, kus on sees täpitähed, näiteks Võru ja Pärnu. Olge head, solvake neid, ehk võtavad poisid midagi ette selles valdkonnas.
Väga huvitav teema. Raha kui viirus (jah, nii otseses kui ka mitmes ülekantud mõttes).
Ma olen ka harjunud alati käsi pesema pärast raha puutumist.
Tegelikult peaks käsa pesema hoopis pärast arvutiklaviatuuri katsumist .. tuleb välja, et klaveri pealt leiab majas kõige esinduslikuma viiruste ja bakterite kogumi. Oluliselt ägedama kui näiteks peldikust prilllaua pealt.
Aga klaviatuuri peal on minu isiklikud viirused-bakterid, raha… ma ei taha kohe mõeldagi, kes seda puudutanud on.
Mul tuleb meelde, et lugesin ühte uuringut ühisWCde kohta. Et inimesed kasutavad kraani keskmiselt 8 sekundit ja ilma seebita. Ja et kõige nakkusohtlikum koht on välja minemise ukselink. (Teisel kohal oli kraaninupp, kolmandal kohal prill-laud).
inimestele saatjat ei pane jah, nad võtavad selle vabatahtlikult kaasa… st et saab küll kodanike liikumist uurida, ja ka tehakse. no linnaplaneerimise seisukohast (näiteks…) on kasutatud ka. Eestiski. vt: AKADEEMIA nr. 3 – 2004. Sotsiaalne positsioneerimine (Rein Ahas, lar Mark, Heikki Kalle)
ja kuskil Briti ajakirjas oli uuring mis analüüsis baariletil kausis olevaid tasuta soolapähkleid (siis et mis nendelt leida võib) – dääm, seal oli ikka igasugust… (uriin, sperma jne)