Olgu siis juba öeldud, et tagantjäreletarkus on täppisteadus ja kõigile jõukohane. Tuleviku prognoosimine seevastu kipub kalduma sinna hiromantia valdkonda ning kuigi ka siin pole midagi keerulist, kipuvad need inimesed, kes sellega tegelevad olema valdavalt ka saamatud või lihtsalt väga rumalad. Seoses sellega kasutan ma ära ka võimalust iseennast lolliks teha ning hakkan vahelduva eduga välja pakkuma erinevaid tulevikutrende, millega minu arvates võiks arvestada. Esimeseks teemaks võtan ma ette füüsilise digitaalse meedia.
Mõned kuud tagasi sai läbi “formaadisõda” Blu-Ray ja HD DVD vahel. Pärast aasta kestnud piikidemurdmist Toshiba ja Sony vahel teatas Toshiba, et lahkub mängust. Huvitav kogu selle asja juures on aga mitte see, et Sony võitis, vaid protsess ise. Sony on läbi aegade kaotanud KÕIK formaadisõjad. Beta, MiniDisk, UMD, MemoryStick on kõik olnud meediad, mida Sony on püüdnud mainstreami lükata ja kõik on ühel või teisel põhjusel läbi kukkunud ning jäänudki valdavalt Sony enda seadmetesse. Blu-Rayga läks Sony täispanga peale: varem omandatud filmistuudiod teatasid ainult BR toetusest, Playstation 3 oli sisseehitatud lugejaga ning laua all vahetas omaniku suur hulk dollareid. Viimane lauaalustest doteeringutest oli ilmselt Toshibale, sest pärast seda, kui Sony müüs oma konkurendile poole hinnaga maha Cell protsessorite tehase, teatas viimane järsku, et lõpetab igasuguse tegevuse HD valdkonnas. Enamgi veel, laiali saadeti kõikvõimalik toetusgrupid ning ka partneritel soovitati pood kinni panna. Vaadates tehasetehingust kokkuhoitud raha ning väidetavat HD DVD-st tingitud kahjumit tundub vähemalt mulle, et selles mängus jäi Toshiba igatahes plussi.
Kuid edasi. Sony eesmärk on algusest peale olnud väga selge. DVD formaat kui selline on pärast mõningast ebaselgust püsinud sellisena juba enam-vähem kokku 10 aastat. DVD meedial müüdud filmikoopiate arv ulatub miljarditesse ning ka personaalvarunduses on tegemist meediaga nr. 1. Paraku oli DVD formaadil üks viga: tegemist on avatud formaadiga, millel otseselt puudub omanik ja seega ka võimalus litsentsitasude pealt teenida. Blu-Ray puhul oli Sonyl selge plaan uue põlvkonna meediale käpp peale panna ning võtta väikest obrokit nii ketaste, seadmete, filmide kui toorikute pealt. Kui me võrdleme seda DVD-ga ning prognoosiksime võrreldavaid müüginumbreid, siis tähendaks see Sonyle kümnetes miljardites dollarites tulu. Sellise tulu jaoks ei ole ükski hind piisavalt kõrge — kaasa arvatud põhikonkurendi väljaostmine.
Paraku tuleb nüüd minu prognoosi koht. Minu hinnangul on liikuval meedial (ehk siis ketastel) reaalset eluiga veel umbes kolmeks, maksimaalselt viieks, aastaks. Allakäik algab aga juba selle aasta lõpus. Konkurente ona ntud juhul isegi mitte üks vaid suisa kolm: liikumatu meedia (SSD, ehk Solid State Drive), tellitav video (VOD, ehk Video On Demand) ja allalaetav video. Viimast segmenti esindavad siinkohas iTunes, XBox Live ja muud. iTunes on juba praeguseks löönud põhjaliku mõlgi traditsiooniliste CD ketaste müüginumbritesse ning see aasta vahe füüsilise ja allalaetava media vahel peaks vähenema veelgi. Sama peaks ilmnema ka video puhul. On üsna loomulikult, et seda osa õgvendavad IT lahenduste firmad, nagu Microsoft ja Apple. Traditsioonilise meedia (TV) poole pealt tuleb mängu VOD, mis võimaldab sama kvaliteediga filmi omale tellida siis kui soov on. Kui äriline pool kõrvale jätta, siis on see üksjagu sarnane allalaetava variandiga. SSD variant on aga nendele, kes tahavad omale midagi käegakatsutavat (kõige tüüpilisem SSD seade on mälukaart). N.ö. flashmälude turg on praeguseks IT valdkonnas turg number üks ja areneb seetõttu kõige kiiremini. Hetkel ollakse veel kriitilises punktis, kus nõudmine ületab pakkumist, kuid sedavõrd kuidas erinevad tehased järjest valmivad on oodata peatset olukorra kergendumist. Ma ei imestaks põrmugi, kui 3 aasta pärast maksab 16GB või isegi suurem (32GB) mälukaart 100 krooni tuuris ning kui tegemist on ainult loetava kaardiga, siis isegi vähem. Kuna tegemist on kompaktsema ning vastupidavama meediaga, siis on ainult aja küsimus, mil filmimüüjad selle enda jaoks avastavad. Kuna mälukaart on juba praegult soodsam varundusseade (ma ei hakka rääkima DVD-dest) kui Blu-Ray, siis pole BD meedial erilist väljavaadetki saada selles segmendis arvestatavaks tegijaks.
Ehk siis teisisõnu. Minu arvates on Sony võit suuresti Phyrrose võit. Küsimus on rohkem selles, millal ta sellest ise aru saab. Minu prognoos on kolm aastat ja ketaste aeg saab läbi. Me räägime siin ka CD, DVD ja flopiketastest. Juba praegult ei peeta paljude masinate puhul enam kettalugeja lisamist vajalikuks, sest võrguühenduste kiirus on kasvanud juba punkti, kus andmed jõuavad masinasse valdavalt etherneti vahendusel. Inimesed on tegelikult valmis asendama füüsilise meedia allalaetavaga, küsimus on ainult selles, millal sisutootjad sellest täiel määral aru saavad. Pirate Bay populaarsus on osaliselt märk sellest, sest kõige levinum torrentitüüp, mida sealt tõmmatakse on just filmid ja eriti telesarjad.
Post a comment