Nagu ma jube ennist märkisin toimusid meil eile ja üleeile talvepäevad Otepääl. Käisin esimest korda mäesuuskadega kimamas (üllataval kombel ei kukkunud kordagi, kuigi mingi tegelane seletas, et kõvem kukkumine esimesel korral on vältimatu). Lõpuks jõudsin juba niikaugele, et siksakitasin Kuutsekal nagu vana mees ringi ja suutsin endas tekitada viha nende lumelauaga tattide vastu, kes igal pool jalus töllerdasid.
Järgmine laks oli mootorsaanisafari. Ma ei teadnudki, et mootorsaan nii raju pill on — siledama tee peal 100 rauda saada polnud mingi erakordne saavutus. Kolm tundi sõitu mootorsaaniga metsas peksis mind muuhulgas nii vigaseks, et ma seniajani valutan üleni. Mootorsaanisõit on sigakurnav. Kindlasti ei aita kaasa ka see, kui sul tagaistmel mingi hirmunud vennike istub sirgelt nagu pulk. Õnneks sain ta poole sõidu pealt edasi delegeerida ja tunne oli nagu oleks uue ja poole parema sõiduriista omale saanud.
Järgmine päev käisime Ansomäel tubingut proovimas. Sitaks lahe on autokummi moodi kelguga mäes alla kihutada, kusjuures mägi on ikka sigajärsk ja sa ei saa kindel olla, mis otsaga sa parasjagu seda kõige rajumat osa alustad (selg ees on mõnes mõttes isegi ägedam). Soovitan kindlasti selle värgi seal millalgi ära proovida.
Okei pühin nüüd mokad vahukoorest puhtaks ja lülitan ennast tagasi töörežiimi.
Post a comment