K?in ?ile kinos ja vaatasin selle Pitch Blacki j?u ?. ?leme nii, et ma olen ?tunud. Pitch Black oli suhteliselt keskp?ne ulme?kas, kus h?ad materdasid pimedas mingeid verejanulisi kolle, kes kartsid valgust. Riddicki kroonikad aga on traditsiooniline space opera, mile kohta ei saa midagi muud ?a, kui instant classic. Ma pean silmas klassik kuni teatavate klišeedeni v?a (“I detect furian energy” vs “Hmmm. Force is strong in you, Luke”).
Klišeesi ?ks oli siiski suhteliselt v? ja nee ei muutunud segavaks. Mis k?pealt silma torkas selle filmi puhul olid kahtlemata t?selt head v?ussteenid. Jah, kahtlemata digitaalselt kohendatud (nii need, kus pahade kunn kakles, kui muud), kuid hetkekski ei tekkinud sellist arvutim?u tunnet. Ma l?ks isegi nii kaugele, et annaks sellele filmile viimaste aastate parima l?tseeni auhinna. Minge vaadake ise, kui ei usu.
Teine asi, mis mulle silma torkas olid muidugi vaated. Ausalt ?es, kui keegi hakkaks Hyperioni filmi tegema, siis just taoliseid vaateid olen ma ise ette kujutanud. Muide, Hyperionist veel niipalju, et sisuliselt see Necromongerite pealik meenutaski m? m?s veristajat. Oma liikumise ja oleku poolest. ?ki see polnudki juhus.
Filmis oli veel paljusi helgeid kohti (n?eks meeldisid mulle necromongerite laevad ja nende ?r tekkiv … s?u?), kui kahtlemata k? ?tuslikum oli l? L?oli peaaegu ideaalne. Ma salamisi lootsingi midagi taolist (koge aeg jubedalt kartsin, et v? l?b l?aks k?e ?, kuid ?ks mitte midagi taolist), aga see m?iti lisaks veel ? h?i v?a. Pole midagi parata, tuleb k?itult hakata j?u ootama.
“You get what you kill!”
Pitch Black oli igavesti vinge film. Vinn Diisel polnud kah veel nii machoks k?e l?ud kui hilisemates filmides.