Aastast aastasse on erinevate riikide haridusministrit raporteerinud edusammudest ja rääkinud progressist haridussüsteemis. Briti teadlaste uuring keerab aga need väited totaalselt pea peale.
Nimelt tegi Briti Kuningliku Kolledži professor Philip Adey pärast 25000 11-aastase lapse küsitlemist kahel ajaperioodil, üheksakümnendate aastate keskpaik ja seitsmekümnendate keskpaik, järelduse, et laste keskmine intelligentsi tase pole paarikümne aastaga mitte niivõrd langenud, kuivõrd katastroofiliselt kukkunud. Mees esitas mõlemal perioodil lastele hulga loogika ning elementaarse maailmakäsitlusega seotud küsimusi ja arvutas kogutud andmete põhjal välja mõlema perioodi keskmised.
Mõned näited küsimustest, millele tänapäeva lapsed väga tihti valesti vastasid:
a) Kui mul on pronksist kuubiks ja plastiliinist sama suur kuubik, siis kumb neist tõrjub klaasist rohkem vett välja?
b) Meil on kaks klaasist anumat, üks kõrge, kuid peenike ning teine madal, kuid jäme. Me kallame peenikese nõu triiki vett täis ja seejärel valame kogu selle sisu madalamasse ümber. Seejärel kallame pika nõu uuesti vett täis. Kummas nõus on rohkem vett?
Kui seitsmekümnenatel läbi kogu testi edukalt kolmandik poistest ja veerand tüdrukutest, siis üheksakümnendatel oli vastavateks numbriteks 6% ja 5%. Vahe on seega märgatav.
Ta jõudis järeldusele, et haridussüsteem on hetkel suunatud teadmiste edastamisele ning kongnitiivsed baas ning loogiline mõtlemine on jäetud täielikult unarusse. Ning lõpuks esitas ta ka vältimatu küsimuse: Milleks anda inimestele teadmisi, mida nad kasutada ei oska?
Kuidas tundub? Kas noorus on hukas?
Briti teadlane tegi testide abil kindlaks kindlaks, et 11-aastaste laste keskmine intelligentsus loogika ja elementaarse maailmakäsitlusega seotud küsimustes on viimase paarikümne aastaga kukkunud 5-6 korda. Ta jõudis järeldusele, et haridussüsteem on hetkel suunatud teadmiste edastamisele ja loogiline mõtlemine on jäetud täielikult unarusse. (Times via Pronto)
ma olen juba ammu olnud arvamusel, et tänapäeval on teadmiste ANDMINE sekundaarse tähtsusega – teadmised on kõikjal meie ümber, tuleb ainult osada luua loogilisi seoseid, tunda info leidmise viise ning osata välja sõeluda olulist ning seda kasutada.
Ükski inimene ei suudaks never õppida selgeks kõike, mis saadaval – küll aga võib põhimõtteliselt igaüks meist kõik selle üles leida kui vajadus tekib.
Loomulikult ei käi see kõik matemaatika, füüsika, keele jms algreeglite osas. kui ikka õun pähe kukub, peaks ilma internetita teadma, miks 🙂
my 2 c
a) Mõlemad ühepalju?
b) Pikas ja peenikeses on rohkem vett, sest lühike ja paks on tühi? Aga teisest küljest on lühikese ja paksu ruumala suurem, ehkki ta on tühi.