… on endiselt mokas, ma tean seda, aga eks see ole selline kolimisega kaasnev mõnu. Tähed võtsin kaasa, täpid jätsin maha. Pärast toon ära, katsuge vastu pidada.
Ma vahepeal mingil põhjusel ei viitsinud kirjutada blogisse ja ma ise ei tea miks. Kirjutada justkui oli. Näiteks eile andsin edasi parima kommentaatori tiitli Ulmekirjanduse Baasis Lauri Lukasele. Selles baasis on selline komme, et iga kuu annab eelmise kuu võitja parima kirjutaja tiitle edasi järgmisele. Veebruarikuu sattus olema minu oma. Meelehärmi tekitab aga see, et ma olen viimasel ajal nii rajult rakkes olnud, et no lihtsalt pole aega olnud lugeda. Eile oli esimene päev, kus koju saabudes ei tulnud pähe ühtegi pakilist asja, mis segaks logelemist. Pesin nõud ära, aga see oli ka kõik, mida ma otseste kohustuste hulgas suutsin välja nuputada.
Ma olen siin vahepeal konsulteerinud veel paari tuttava juristiga ja asi mida ma ajan hakkab järjest rohkem jumet võtma. Eks näis, kuidas see kõik lõppeb. Kes huvi tunneb, see kannatagu veel natuke, eks ma varsti seletan, mis värk on.
Post a comment