Eile toimus Toompea 3 IBM-i ja Tieto korraldatud Scrumi seminar. Kelle jaoks Scrum on võõras termin, sellele teadmiseks, et tegemist on iteraktiivne kompleksete tööde läbiviimise tegevusplaaniga. Seejuures on oluline mõista, et tegemist ei ole sugugi agiilmetoodikaga, vaid pigem süsteemiga, millega agiilmetoodikat hallata. Ometigi jäi päeva lõpuks mulle endiselt segane selle ürituse fookus.
Õigupoolest ainuke selge osa oli sealne IBM-i jutt. Firma tutvustas oma tootevalikusse kuuluvaid Rationali ja Eclipse vahendeid, mis osaliselt on vabavaralised ja demonstreeris nende kasutusvõimalusi. Võtmesõnadeks olid siinkohas Eclipse Process Framework (EPF), OpenUP ja Rational Team Concert. Tegemist oli ausa reklaamiga, kusjuures minu näol oli tegemist ka sihtgrupi ja huvitunud kuulajaga.
Ebaselge osa oli alguses ja lõpus: Kõigepealt rääkis Dan Rawsthorne Danube Technologies põgusalt Scrumi tuumikelementidest. See oli kõik iseenesest tore, kuid iga kord kui keegi küsis midagi keerukamat, viidati sellele, et asja aitab paremini kokku võtta Scrum Masters koolitus, mis teatavasti pole tasuta ja ka ei mahtunud otseselt “teemasse”. Paraku jättis tänu sellele asi kuidagi mageda mulje, kuna välditi piinlikult Scrumi kasutamise piirangutega seotud teemasi. Asi läks veelgi hullemaks kui kohalik spetsialist Alek Kozlov pulti astus. Kasuliku poole pealt viitas ta, et Scrumi kasutamine hakkab juba lepingust, kus hüljatakse tavaline leping ning asendatakse see raamlepinguga, milles iga iteratsioon on lepingu lisa. Samuti viitas ta sellele, et Scrumi projekti õnnestumiseks on vaja nn. “tarka klienti”.
“Targa kliendi” jutu juures läks pall kohe päris kaotsi, sest äkitselt hakkas mees lootusetult sassi ajama vajadusi ja nõudeid ning küsimusele, et kust need “targad” kliendid tulevad ja kuidas neid “rumalatest” eristada — või nagu küsija algselt päris: kuidas õnnestus kliente veenda Scrumi kasutama — ta vastata ei osanudki (“See on väga hea küsimus …”). Laias laastus jäi mulle mulje, et siinpool Peipsit kiputakse Scrumi võtma kui võrkturundatavat toodet, mis oluliselt ei erine Herbalifest ning klientide vajaduste rahuldamise asemel püütakse neist teha enda edasimüüjaid.
Omalt poolt võin ma öelda nii, et Scrum on päris mõistlik süsteem kui seda rakendada õigesti, kuid selle nõrkuseks on suhteliselt suur eelduste hulk, mis peab olema eelnevalt rahuldatud — ehk teisisõnu, see eeldab suurt hulka ettevalmistavaid samme. Seetõttu on see rohkem sobilik firma sees, firma kultuuri osana ning mõne koha pealt meenutab see veidike Avatud Ruumi põhimõtteid. Väliste partnerite puhul on see mõeldav ainult väga pikaajaliste suhtete juures, mis lubavad info vaba liikumist, sest põhjalikult reglementeeritud või kõrgendatud konfidentsiaalsusnõuetega projektide puhul ei ole selle kasutamine lihtsalt vastuvõetav.
Post a comment