Kui ma tänased blogid, uudised ja kirjad läbi olin lugenud valdas mind üsna nõutu tunne. See, et inimesed lolliks on läinud mind enam eriti ei üllata, kuid see, miks nad oma kitsarinnalisuses nii järjekindlad ja kahepalgelised on ei mahu mulle kuidagi pähe.
Kogu maailmas on viimastel aastatel hakanud massiliselt maad võtma selline fenomen nagu sallimatu tolerants. Sallimatu tolerants on oma olemuselt ülimalt veider ja igasuguse loogika kohaselt ennast välistav ilming, kuid nagu näha ei ole loogiga viimasel ajal eriliseks takistuseks olnud.
Mis asi on sallimatu tolerants?
Pilt 1. Inglismaa.
Briti Rahvuspartei on viimasel ajal korduvalt sattunud ajakirjanduse huviorbiiti. Nad on saanud hakkama üsna küsitavate aktsioonidega ja osad parteiliikmete teod on selgelt kuritegeliku iseloomuga. Kuid mitte see ei ole asja juures huvitav. Huvitav on see, et selle partei vastu suunatud meelelahutus süüdistas neid vihkamise levitamises. Neid süüdistati fašismi, neile saadeti ähvarduskirju ning meelelahutuse ajal üritati süüdata autosi ning rünnata selle partei liikmeid. Nii palju siis tolerantsist ja vihkamise puudumisest. Kui keegi ütleb, et talle sisseränet tuleks hakata piirama, siis on see vihkamine ja sallivuse puudumine ja kui sellele mehele kätega kallale mina, siis on see justkui suurim tolerantsi ilming. Huvitaval kombel n.ö. sallivuse eest seisjad ühed kõige sallimatumad inimesed. Kui kõik ülejäänud on nõus algatama diskussioone, tegema uuringuid, kuulama ära mõlemat poolt, siis n.ö. tolerandid on ainukesed, kes teavad juba ette kuidas on õige ja kõik mis pole õige on vale ning tuleb keelata ja sellega tegelevad tegelased türmi pista. Sellisest asjast, et inimestel võivad olla erinevad arvamused, mis tuleb siluda ühiskondliku diskussiooni käigus paraku pole nad kuulnudki.
Pilt 2. Eestimaa.
Kuna praegusel hetkel on see homoteema kõikjal nii populaarne, siis üritatakse ka Eestis selleteemalist diskussiooni arendada. Paraku nagu ikka on nn tolerantide sallimatuse ja vihkamise tõttu diskussioon jäänud ühepoolseks. Ühiskonnategelane X ütleb, et tema arvates ei peaks homoabielusi lubama, mispeale teda süüdistatakse homofoobias, vihkamises ning lubatakse talle pimedas kangialuses kitli peale anda. Kusjuures inimene lihtsalt avaldas oma seisukohta. Sallivus on minu mäletamist mööda see, et on inimesed kellele asjad ei meeldi ja on inimesed kellele mingi asi meeldib. Mõlemad aktsepteerivad teineteise seisukohti ja ongi kogu lugu. Enamus inimesi, kes on julenud öelda, et nemad homoabielusi ei toeta on koheselt kroonitud homofoobideks, kitsarinnalisteks, kahekümneesimesse sajandisse mittekuuluvateks iganditeks, idiootideks ja moraalijüngriteks. Kusjuures inimesed, kes niiviisi oma opponente süüdistavad on tihtipeale seda kõike aga veel akuutsemalt. Ehk siis palk ja pind?
Minu seisukoht on see, et inimeste moraalinormid ja eetikapiirid on erinevad. Need on igal inimesel olemas (kusagil peab ju piir olema). Kuid huvitaval kombel ei tee need tegelased, keda süüdistatakse foobiates, vihkamises ning sallimatuses ühtegi liigutust, et oma norme teisele pähe suruda, küll aga vastupidi. Veider.
Ma pakkusin näiteks enda poolt välja, et minu arvates peaks abielu kui repressiivse kooseluvormi üldse kaotama. Enamus nn foobe ja vihakajaid arvasid, et vahest on liiga vara ja rääkisid midagi traditsioonidest, kuid TEGELIKULT keegi mulle vastu ei vaielnud. Lihtsalt öeldi, et aeg pole veel küps. Samas teine pool süüdistas mind selles, et oma homofoobias üritan kogu nende võitlust naeruvääristada ning võtta neilt ära võimalus tunda end võrdsetena ülejäänud ühiskonnaliikmete hulgas. Go figure, mida nad sellega öelda tahtsid.
Muide, kõige kentsakam näide topeltmoraalist oli siis, kui ma eelmise pildi kõrvale tõin pildi 3.
Pilt 3. Euroopa Liit.
Rääkidest tolerantsist tõin ma sisse sellise teema nagu geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO). Miks mitte lubada geneetiliselt modifitseeritud organisme, kui see prandab saadud vilja kvaliteeti, tervislikkust, kogust ja kasvukiirust. Seepeale hakkasid tolerandid mulle rääkima emakesest loodusest, looduse tasakaalust, traditsioonidest ja järjepidevusest. Kui ma ütlesin, et see kõlab täpselt nagu see jutt mida teised inimesed rääkisid homoabielusi mitte heaks kiites, siis sel hetkel lõppes igasugune vestlus ja lahti läks üsna karm lahmimine. Tuleb välja, et kui sa midagi lubad, siis on tegu vihkamisega ja kui sa midagi ei luba, siis on ikka tegu vihkamisega. On olemas üks pisike ruut, mille sees olevad inimesed on vabad, tolerantsed ja sallivad ja kõik kes sellest väljaspool on, on täis vihkamist, foobiaid ning sallimatust. Ning nad kõik tuleks hävitada.
Mis lahti on inimesed?
Selle asja nimi on poliitiline korrektsus ja sa oled ise selle põhipostulaadid juba ära sõnastanud: on olemas poliitiliselt korrektsete inimeste arvamus ja vale arvamus.
Minu arvates on siin võimalik midagi ära teha ainult siis kui inimesed ütlevad välja, mida nad tegelikult mõtlevad, mitte ei peida oma sõnumit lollakate ilustavate hambutute impotentsete stampfraaside taha. Pede on pede, neeger on neeger, juut on juut ja tibla on tibla.
Täpselt. Ja igal inimesel on arvamus ning kui see sinu omaga ei ühti ei pruugi see veel automaatselt tähendada, et kutt eriline värdjas on. Tolerantsus on asi, mida ei tule oodata ainult teistelt. Seda tuleb ka ise üles näidata.
Ma ei nõustu mõnede väidetega:
1. “Huvitaval kombel n.ö. sallivuse eest seisjad ühed kõige sallimatumad inimesed. Kui kõik ülejäänud on nõus algatama diskussioone, tegema uuringuid, kuulama ära mõlemat poolt, siis n.ö. tolerandid on ainukesed, kes teavad juba ette kuidas on õige ja kõik mis pole õige on vale ning tuleb keelata ja sellega tegelevad tegelased türmi pista.”
Paraku ei lange kindla tõe teadjate hulk kokku nn. tolerantide sektoriga. Ükspuha, kas sa oled nn. foob või nn. tolerant, kummalgi juhul eeldab see, et sul on mingi väljakujunenud veendumus. Et sa tead, “mis on hea”, “mis on normaalne”. Kohe, kui sa tuled välja väidetega, mis keeleliselt väljenduvad muul moel peale lausete “mulle meeldib” või “mulle sobib kõige rohkem see, kui”, püüad sa juba oma tõde laiendada teistele. Võib-olla ainult siis, kui öelda ja mõelda, et kõik, mis inimesed teevad on normaalne, oleks tegu täissallivusega.
2. “Kuid huvitaval kombel ei tee need tegelased, keda süüdistatakse foobiates, vihkamises ning sallimatuses ühtegi liigutust, et oma norme teisele pähe suruda, küll aga vastupidi.”
Teevad küll. Ainult et sagedasti pole nad võimu juures ja neil lihtsalt pole võimalust oma mõtteid ellu viia. Mõnikord pole aga vajagi. Näiteks homobielude osas – seadus keelab nad hetkel niikuinii. Sisuliselt on perekonnaseaduse vastuvõtmisega see sallimatu seisukoht homodele pähe määritud.
3. “Sallivus on minu mäletamist mööda see, et on inimesed kellele asjad ei meeldi ja on inimesed kellele mingi asi meeldib. Mõlemad aktsepteerivad teineteise seisukohti ja ongi kogu lugu.”
Teoreetiliselt on kõik õige ja lihtne. Kui tegu on mingi abstraktse seisukohaga, mis kumbagi mõttelist vaidlejat otseselt ei puuduta, piisabki nentimisest: meeldi/ei meeldi. Näiteks arutlevad muusika üle Metallica fänn ja Michael Jacksoni fänn. Vaikuses, muusika ei mängi. Aga kui taustaks mängiks Metallica ja seda sõltumata vaidlejate tahtest, on Jacksoni-sõbral üsna keeruline olukord. Oletame, et ta ei saa ära ka minna. Mis ta peab tegema? Näidet veel kord pedeabieludele viies: homofoob võib “tolerantselt” homole öelda: jah, ma mõistan ja aktsepteerin sinu soovi omasoolisega abielluda. Ja punkt. Seadus toetab teda ja tal on hästi mõnus “tolerantne” olla.
Sära, sa hakkad siin natuke aiaaugust rääkima. Ma ei viidanud hetkel mingile poliitilise olukorrale, seadustele või foobide ja pedede omavahelisele arveteklaarimisele. Ma juhtisin tähelepanu täiesti absurdsele olukorrale, kus vihatakse vihkamist. Kas ma vihkan siis iseennast? Kui ma vihkan vihkamist, siis ma ju ise kah vihkan. Mina näen siin kõva auku loogikas.
Muide, seadus ei keela hetkel homoabielu. Lihtsalt sellist asja ei eksisteeri seadusandluses ja kõik. Samamoodi nagu näiteks aastal 1812 ei eksisteerinud minimaalset autode sõidukiirust Tallinn-Tartu maanteel. Hetkel lihtsalt vaagitakse olukorra vajalikkust — lihtsalt igaks juhuks või selleks, et fassaadi parandada ei ole mõtet seaduseid vastu võtta, kuna selline olukord tekitab jätkuvalt auke ning absurdseid olukordi, mis omakorda nõuab uusi seaduseid ja lõpuks keerab asja täielikult pea peale. Näiteks homoabielude seadus juba hetkel on paljudes riikides auklik nagu juust ning pigem töötab negatiivselt kõikide jaoks. Ma toon näite:
Ütleme, et meil seadustatakse homoabielud ning neile laienevad kõik seadusega ette nähtud õigused, mis kehtivad traditsioonilisele abielule. Ma ei hakka paegu rääkima sellest, mis eesmärki omab abielu (nõrgemate ja vähemkindlustatud osapoolte seadusega kaitsmine), vaid sellest, kus esimesed lüngad tekivad. Ütleme, et ma üürin kulude kokkuhoiuks ühe tüübiga koos korterit. Mina käin tööl, teine sepp käib ülikoolis. Mina teenin ja maksan makse, tema mitte. Ühel õhtul õltsi libistades vaatan ma maksuameti ankeeti ja mulle tekib pähe kurikaval idee — mis oleks kui kuulutaks teise tegelase ülalpeetavaks ja hoiaks kõvasti kokku riigile makstavate maksude pealt. Kõige lihtsam meetod seda teha on abielu. Loomulikult saab seda ka praegu teha kui teiseks osapooleks on naisterahvas, kuid sellega seoses tuleb liiga palju kõhklusi ja kahtlusi ning vääritimõistmisi. Kuid kui kõik teavad, et mehed lihtsalt makse optimeerivad, siis on meie ühiskonnas vähemalt hetkel mõistmine täielik. Ja riik ei saa midagi teha.
Üle hulga aja leian end jälle ühte ajaveebi tsiteerimas, seekord Pronto ajaveebist üks suhteliselt päevakajaline, kuid tegelikult ühiskonna viltuvajuvatest normidest rääkiv sisestus:
Kogu maailmas on viimastel aastatel hakanud massiliselt maad …
lühidalt: violence is very bad, m’kay ja kõigile, kes vägivalda ei tauni, annan homme peksa!
Exact-o-mundo! Täpselt naelapea pihta.
_need tegelased, keda süüdistatakse foobiates, vihkamises ning sallimatuses ühtegi liigutust, et oma norme teisele pähe suruda_
vabandust, aga neil pole seda vaja teha sest need on praegu kehtivad normid. last time i checke ei olnud homoabielud lubatud. või on mingeid muutusi sellel lainel?
lugesin paar esimest lõiku ja rohkem ei suutnud. inimene, kes ei tee vahet sõnadel “meelelahutus” ja “meeleavaldus” on liiga rumal, et sellisel teemal midagi adekvaatset arvata.
sallimatuse mittesallimine ei ole sallimatus. selle kohta on margit sutropilt hea artikkel: http://www.epl.ee/artikkel_272334.html
Kurvakujurüütel on siin ühe näpuka (-avaldus/-lahutus) peale ilma asjata kuri.
Olen Prontoga päri, sest isegi sarnaseid tähelepanekuid teinud.
Mis puudutab aga Sutropit, siis tema lahkab küsimust liberaalsest maailmavaatest lähtudes, aga see pole sugugi ainuke “normaalne” maailmavaade, mille praktiseerimist võiks häbenemata inimene endale lubada.
Aitähh, lõbus lugemine!
Võrdlus GMO-ga oli tõesti hea, ehkki tegelt see on jah nii, et uuendusmeelsed (GMO ja homoperede poolt) ja vanameelsed. Jama tekib siis, kui keegi on homode vastu ja GMO poolt või vastupidi. Siis on jah raske tuua põhiargumente traditsioonidest ja emakesest loodusest. Jätan nipi meelde kui vaidluseks kunagi läheb 🙂
Homoabielud eestis ei ole keelatud selles mõttes, et kui sa UK-s abiellud ja perega Eestisse sõidad, siis ei pea piiril lahutama. Neid ei saa siin lihtsalt sõlmida. Siiski saab vabalt abielluda suva EU riigis, mu ühed tuttavad mõni aeg tagasi abiellusid prantsusmaal, teised rootsis. Ma kaldun arvama, et seda saavad ka homod teha.
Tavaabielude kaotamine on samuti ahistamine. Miks peaks inimesed käsu korras lahutama hakkama? Või mida sa Pronto silmas pidasid? Mis teha tuleks on muidugi ahistavate seadusesätete kõrvaldamine, mis eelistavad mõnedel juhtudel registreeritud kooselu registreerimata kooselule.
Teine võimalus on abiellumine liberaliseerida lõpuni. Kõik, koerad, hobused, mehed, lapsed, kõik võivad abielluda. Maksab 500 ja aega läheb 15 minsa. Lahutus sama moodi. Tahad võid abielluda ainult 15ks minutiks, kui on vaja kusagil (mingis toetuse maksmise kohas, vanematele) näitamas käia. Võid abielluda 20 naisega, 3 naise ja 1 mehega jne. Vanasti ei olnud see võimalik, kuna abielu sai sõlmida ainult see kes kirjtada oskas, ta tuli kohale kaua ja oli tagatipuks veel katoliiklane. A tänapäeval on ometi olemas andmebaasid!!! võiks abielluda saada Hanza.net-is või riik.ee-s ID kaardiga. Lihtsalt saadad rekvesti ja siis ilmub nupp “I do”.
See ei olnud näpukas. Inimestel pole viimasel ajal suurt midagi muud teha, kui käivad enda lõbustamiseks asjade eest võitlemas, millest nad a) midagi aru ei saa, b) neisse tegelikult ei puutu ja c) tundub neile õige. Mõtlemine ja loogika ei ole õige tundumise jaoks oluline. Ja lisaks lahutab kõik see meelt. Hea näide on kagu Aasiast.
Oli tehas, USA firma oma. Tehases pruugiti lapstööjõudu. Ameerikas inimesed demonstreerisid selle vastu ja tehas pandi kinni. Lapsed jäid tööta ja surid nälga.
Ma väidan, et abielu kui leping ei oma tänapäeval enam mingisugust väärtust. See tähendab ainult ilget jama ja kogu lugu. Tavaliselt kasutatakse seda mingisuguse omalaadse omandisuhte sisseviimaseks.
Omal ajal kehtestati selline asi selleks, et kohustada meest naisi ja lapsi ülal pidama ja samas naist mitte ringi kablutama. Tänapäeva võrdõiguslikus maailmas ei ole selliste igandite järgi aga enam vajadust.
Niisiis, see kommentaar on suurepärane näide sellise tolerantsi puudumisest, milles ma oma kandes rääkisin. Inimene ei mõtle nii nagu sina — järelikult võlla! Ja sellise otsuse tegemiseks ei pea teda isegi ära kuulama, piisab paarist esimest sõnast / lõigust.
Homode välismaal abielumise kohta… ega ikka ei saa kyll. Veel hiljaaegu käis meediast läbi et mingi ametkond ei andnud Eesti noormehel tõeldit “abiellumist takistavate asjaoluse puudumise kohta”. St siis et tuleks saada tõend, mis näitab, et sa näiteks ei ole juba Eestis abiellunud. Kuid antud noormehe puhul oli takistavaks asjaoluks tema soov abielluda meesterahvaga.
Ja seadustes, nt ka kehtivas Pereseaduses, on säte et abielu on ainult mehe ja naise vahel sõlmitav liit. ning seadustes on kirjas ka see, et kui välisriigi ja eesti seadused lähevad oma põhimütetes lahku, siis kohaldatakse EV seadusi. Ja on eraldi ka välja toodud, et mis puudutab samasooliste abielusid, siis EV on need õigustühised, st EV neid ei tunnista.
kurat ajab siin nüüd natsa ühte seadust ja teist eelnõu omavahel segi, aga selletagi teotan eelpool toodud näidet – välismaal abiellunuid ei hakata piiril lahutama. nad on endiselt abielus, kuid ilma igasuguste mõttetute boonusteta. kuid ilma ei jää nad ka millestki, sest siin me jõuame jälle testamendi tegemise võimalikkuse juurde jne.
mis puudutab seda viiteta väidet, et kellelegi ei antud tõendit “abiellumist takistavate asjaoluse puudumise kohta”, siis on muidugi esteks naljatilk see, kes kekkab milleks tal seda tõendit vaja on. teiseks hakkavad kaikaid kodarasse loopima need tädikesed, keda on marru ajanud pederastide nõuded abielluda (loe: tulevikus lapsi “soetada”) ja kes on vanalinnas lollakate kostüümidega lärmanud.
käitugi arukalt ja keegi ei veereta ette kiusu pärast takistusi.
pederastide mainekujundus on nii perses, et masendav lihtsalt, aga see on teine teema. nad mõtlesid küll, et kutsume ennast gaydeks ja homodeks ja see on positiivselt trendikas, aga ei kukkunud välja…
Ma arvan, et GMO teema puhul pole sul piisavalt infot ja pealtnäha võib see küll tunduda homoteemaga sarnane, aga on siiski midagi muud.
Nimelt pole tegu siin lihtsalt uuendusmeelsuse versus vanameelsusega, vaid korporatsioonide poolt ilma korralike katseteta kasutusele võetud toodetega, nii et USA, Argentriina ja Hiina kodanikud on katsehiirteks. Eks järgmiseks aastakümneks ole näha, mida inimesele näiteks võib teha maisi “sisse ehitatud” toksiin, mis putukaid tapab.
Ma loen siin praegu GMO teemal raamatuid, sest olen lubanud sellest korraliku artikli kirjutada, teen asjadest peagi ka oma blogis ülevaate.
Geneetika teab tänapäeval päris täpselt mida ta teeb, erinevalt vana kooli geneetikast või sordiaretusest, mis toimis suuresti juhuslikult. GMO toiduained on kasutusel juba mitukümmend aastat ja kui statistikat vaadata, siis on nendes riikides ka kõige pikem keskmine eluiga maailmas (Jaapan ja USA näiteks).
Teisisõnu tänapäeva GMO viljade tootmine käib naku autoratta vahetamine — suvekummid maha ja talvekummid peale. Vaid täielik võhik kardab, et kummide vahetamise tõttu läheb rool neljakandiliseks.
Mida ma siin siis sassi ajan??? Ka kehtivas PEKSis on sees et “abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel” §1 p1 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=924166 )
Teiseks selleks, et eelmainitud tõendit saada, tuleb ka kirjutada, milleks seda vaja on,s.t et tuleb kirja panna ka oma tulevase mini. Ning nagu ma aru olen saanud, siis tollel juhul polnud Eesti poisi väljavalitul uniseks nimi, vaid oli kohe näha, et tegemist on meesterahvaga, mistõttu ta tõendist ilma jäigi.
Tsiteerin: Kusjuures abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi avalduses ei küsita inimese sugu, kellega abielluda tahetakse. Sugu loetakse välja abikaasa nimest ning nii võib perekonnaseisuametist ka vajaliku tõendi saada, kui tulevase partneri nimi sugu ei reeda.
http://www.gay.ee/?id=&lang=&newsid=781
vot nii…
Pronto, aga kas sul on mõni selline link? Ma töitsa siiralt ja avatult läheken asjale ja olen ilmselt siis sattunud GMO vastaste kodulehekülgede peale, uuriks meeleldi ka seda, millest sina räägid.
Ma sulle peast ei oska öelda, kuna ma ei kogu neid ja kell on nii hiline, et ei viitsi otsida. Aga ma annan paar ideed:
Esiteks kui vaadata asju selle poole pealt, siis vastu liikumisi on tavaliselt kordades rohkem kui pooltliikumisi — olgu siis selleks milline tahes tundlik ja vastuoluline teema: abordid, gmo, mida iganes. Põhjus on siin lihtne — selleks, et ennast märgamata vastutuult kusta peab kõvasti punnitama ja eks asjaosalised seda ka tee.
Selleks, et saada mingit adekvaatset infot piisab tavaliselt kainest mõistusest ja osata asju omavahel kokku viia. Tõsi kohati tuleb seda võtta with grain of salt, sest tihtipeale võib põhjus olla ka kaudne.
Näiteks geneetikas on tänapäeval selline asi võimalik, et võtad ahelast mingi konkreetse geeni ja siirdad selle teise ahelasse nin voila, soovitud tulemus oligi olemas. Vanasti kasutati erinevaid mutageene ja asi oli rohkem selline trial and error põhine. Kuid see selleks … katsu leida kusagilt ÜRO tervishoiuraport, mille sees on ka kõikide riikide keskmine eluiga. Tee list riikidest, kus GMO on lubatud. Tervishoiraportitest leiab muide muudki huvitavat. Loogiline on see, et kui GMO oleks mingit pidi tervisele ohtlik, siis paarikümne aasta jooksul peaks see kuidagi avalduma, sest riikides kus see on lubatud kasutatakse seda ikka massiliselt. Muide, eksisteerib üsna palju nn quasi-GMO tooteid, mis on täiesti legaalsed. Näiteks pikkadest kurkidest on välja roogitud see geen, mis otsad mõruks teeb. Oled tähele pannud, et mingil hetkel enam nende otsad ei maitsenud jälgilt?
Ma kahjuks jälle ei oska kohe linki öelda (peab otsima googlest) kuid ma mäletan ühte antiGMO kampaaniat, kus selgus, et mingi firma ming toode pidi uuringute koaselt tekitama allergilisi reaktsioone. Selle ümber lööd kõvasti trummi, sest tegu olevat firma enda uuringuga ning pidi ilmsekalt tõestama kui evil GMO on. Hiljem midgi selgus, et proovid olid võetud ühel esimeselt testeksemplaridelt laboris. See oligi vussi läinud katse, mis lõppkokkuvõttes lihtsalt hävitati. Aga loomulikult kui see avalikuks tuli, siis ükski aktivist ei vabandanud, vaid lasid vilet ja põrnitsesid tigedalt aknast välja ning inimestel, kes uudiseid sageli ei loe jäigi selgusetuks, et kas need on siis ohtlikud või mitte.
Ma muide ostsin täna paki margariini Aima, mis on valmistatud geneetiliselt modifitseeritus sojaubadest. See võib olla küll maitseküsimus, kuid minu arvates on see üks parematest odavatest margariinidest, mis meil müügil on.