Viimased paar nädalat on ärksamatele kodanikele palju peavalu valmistanud selline asi nagu Kalamaja parkimiskorraldus. Nimelt on linn otsustanud, et kokkukuivavat kassat on kõige lihtsam täiendada nende inimeste arvel, kes kõige vähem vastu hakkavad — ehk siis enda kodanike. Iseenesest ei ole selles midagi erakordset, et rahahädas linn omale täiendavaid tuluallikaid otsib, küll aga muudab kogu selle aktsiooni kahepalgeliseks see, et kogu laekuv sissetulek suunatakse erinevate propagandakanalite ülal pidamiseks. Ma katsun paari sõnaga tutvustada kujunenud olukorda, äratoodud argumente ja minu seisukohti:
1. Kui parkimine muutub tasuliseks, pargitakse hoovid täis.
Tõenäoline stsenaarium, kuid selle olulisust tähtsustatakse üle. Kindlasti ei mahu kõik autod ka parima tahtmise juures kõikidesse Kalamaja hoovidesse ning seda võimalust saavad eelkõige kasutada just era- ja väiksemate majade elanikud. Kindlasti ei hakata hoove asfalteerima, sest see oleks kaugelt kallim kui tänaval parkimise eest raha lauale lüüa. Linn on ilmselt ka sellega arvestanud ja kuigi osa autodest hoovi peitu poeb jääb tänavale piisavalt hoiupõrsaid, et linnakassat nuumata. Siiski on siin üks oluline detail: kui kogu summa aasta peale laiali jagada, siis tähendab see iga elaniku jaoks kellel auto on igakuist 50 kroonist välja minekut. Samas korraga 600 krooni lauale lüüa on päris arvestatav väljaminek, eriti praegusel raskel ajal, mil inimesed niigi vaevu ots-otsaga kokku tulevad. Jõukamatele kodanikele see väga palju peavalu ei valmistagi, aga just vaesemad linlased hakkavad otsima võimalusi hoovidesse oma raudruuna parkida.
2. Probleemid tuleohutusega.
Kalamaja kui puitlinnaku põhiline mure on seotud tulega. Ei möödu aastatki, mil puithoone või kaks sealkandis punase kuke katusele ei saaks. Tuleohutuse esmasekstingimuseks on tõrjutate ligipääs. Kui nüüd kasvõi üks auto on kuhugi sissepoole värava ette pargitud võib see saada saatuslikuks neile, keda punase tõstukmasinaga päästma rutatakse.
3. Lumi.
See talv näitav väga selgelt, et linn ei hooli elanikest ikka üldse. Viimases hädas pargiti kõrvaltänavatele ning kuhu iganes sai, sest oma maja ees laiutas enamustel kodanikel üüratu lumehang. Kas te teate, et parkimisluba antakse välja kindla tänava peale ja kui peaks tekkima olukord, kus auto tuleb lume tõttu parkida kõrvaltänavale, siis tuleb trahvi ikka maksta, vaatamata sellele, et luba on lunastatud.
4. Parkimine Niine tänaval.
Parkimine ja sellega seotud probleemid Niine tänaval on tähelepanuväärne päris mitme nurga alt. Kas te teate, mis asub Niine tänava? Niine tänaval asub Põhja-Tallinna linnaosavalitsus, mis üheaegselt on ka enamuste parkimisprobleemide süüdlane ja kõige suurem kannataja. Rääkides linnaosarahva huvide kaitsmisest on kahepalgeline just seetõttu, et selline olukord ei erineks sellest kui linnapäe käiks öösiti kodanike aknaid sisse viskamas ja teataks, et tuleb sisse viia julgeolekumaks.
5. Uus auto.
Kas te teate, et luba antakse välja ühele autole ja aastaks ajaks. Aga mis juhtub siis kui inimene ostab uue auto? Või saab kasutada näiteks ametiauto? Või kasutab ajutiselt rendi ehk vahetusautot sellel kui oma sõiduk remondis kükitab.
6. Vale kellaaeg.
Laias laastus võttes on Kalamaja siiski magalarajoon, sest seal on väga vähe firmasi ja koos sellega ka töökohti. Päeval sõidab enamus kodanike mõnda teise linnaossa tööle ning autode hulk tänavatel väheneb drastiliselt. Ometigi on parkimine tasuline just päeval, mil enamus autosi on “komandeeringus”. Ilmselt just seetõttu muutubki parkimine tasuliseks veidike enne seda kui rõhuv osa inimestest tööle tõttab ja tagasi tasutaks veidike pärast seda, mil enamus inimesi on töölt naasnud. Kui kalamajas üldse mingi parkimisprobleem kunagi tekkima peaks, siis on see pigem just õhtul, mil inimesed kodus ja äkki isagi külalised majas. Praegusel kujul tasuta parkimine seda probleem ei lahenda.
7. Vale linnaosa.
Kalamajas pole parkimisega kunagi probleeme olnud. Samas on seda ühes teises linnaosas, kus pärast kella 8-t on praktiliselt võimatu autot kuhugile panna. Selle linnaosa nimi on Mustamäe, mille potentsiaalsed parklad, teeääred ja vaba pind on projekteeritud arvestatatud suurusjärgu võrra väiksema autostusega. Õige ka, sest pool sajandit tagasi ei osanud keegi ette näha seda, et Eesti iseseisva riigina heaolumaailma pool tüürib ning et kunagi on auto pea kõigile taskukohane ning kättesaadav.
8. 0 kasum.
Isegi kui tasuline parkimine lõpuks sisse viidaks tekkib paradoksaalne olukord, kus selle sisse viimine ja kontroll neelab kõik sellega kaasnevad tulud. Tegemist on ikkagi suhteliselt väikese linnaosaga, mille paljudele elanikele on endiselt võimalik oma sõiduk väljaspoole parkimistsooni piire viia ning mida sellele vaatamata tuleb täies mahus kontrollida.
9. Tsoon laieneb.
Kuna Vanalinnast on Kalamajja ikkagi üsna pikk maa, siis vaatamata linnaisade väidetele ei toimu mingit massilist vanalinlaste parkimist teisele poole trammiteed. Asi muutub aga kohe, kui Kalamaja tasuliseks tsooniks tehakse, sest sii hakatakse oma autosi Pelgulinna parkima küll. Päeva lõpuks tähendab see seda, et tasuliseks muutub kõigi rõõmuks ka Pelgulinn.
Nagu näha on praeguseks kogunenud juba üheksa punkti, mis viitab parkimise kehtestamise vastu ja ma ei ole näinud veel ühtegi poolt. Linn keeldub kategooriliselt rääkimast sellest, kui palju siis neid palveid tasuliseks muutmiseks on tulnud, viidates sellele justkui oleks neid ohtralt. Inimesed on püüdnud leida kedagi, kes nende “ohtralt” hulka kuuluks ning seniajani on leitud vaid üks nimi.
Vastuseks p.8-le: Linna jaoks on siiski tegemist tuluallikaga. Volikogu istungil teatas Taavi Aas, et sellega kogub linn 5 mio kr pooles aastas.
Seega on tegemist eelkõige linna eelarveaugu lappimisega.