Üldiselt on teada-tuntud fakt see, et protsessoreid tootvad firmad üldreegline ei valmista on tooteid eraldi liinidel — ühel liinilt tulevad mingi vahemikuga küpsised, mis lihtsalt märgistatakse erinevalt ja saadetakse tuima näoga poodi. Poes on loomulikult erinevatel kividel erinev hind ja sellest tulenevalt ka erinev kasumimarginaal. Peamiselt just tänu sellisele äripraktikale eksisteerib selline asi nagu overclockimine, kus protsessorile väänatakse suurem takt peake kui markeering ette näeks. Loomulikult tulevad siinkohas mängu tootepõlvkonnad, jne. kuid see ei ole selle kande teema enam.
Vähemlevinud praktika on (parema termini puudumisel) alavoltimine. Õigupoolest paljud mehed isegi ei tea, et nende sülearvuteid on võimalik panna tööle tunduvalt madalama pingega. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et väheneb protsessori soojaeraldus ja sellega koos kasvab aku eluiga. Sõltuvalt protsessorist aja akust võib võidetud lisaaeg ulatuda kümnetesse minutitesse. Ja inimesed ei kõrveta lennukis töötades enam musai ära.
Kogu asja mõnu on aga selles, et kõike seda on võimalik saavutada ilma riistvaralisi modifikatsioone tegemata, ainult tarkvaraga. See artikkel räägib sellest pikemalt, annab viited vajalikule softile ning läbib samm-sammult kogu protseduuri, puust ja punaselt. Kahjuks ainult ei ole nimekirja protsessoritest, mida ja kui palju alavoltida on võimalik. Seega peate katseid ise tegema.
Afaik on selle tegevuse nimi underclocking ehk alakiirendamine.
Et kõigepealt pannakse prosa ja mälu madalama takti peale käima ja siis vaatab, kas kannatab ka volte madalamaks keerata.
Ja siis on veel olemas utiliidid (näiteks CpuIdle), mis oskavad windooza tegevusetu aja ajal (kui sa just SETIt ei arvuta), mingeid säästureziime rakendada.
Hmm .. päris nii lihtne see asi ei ole — see muide selgub ka artiklist. Underclockimist pruugiti tavaliselt masinates, kus taheti ventilaatorimüra ja kuumust vähendada, näiteks blade serverites. Uued sülearvutisarja prosed (nii AMD kui Inteli omad) oskavad ise takti alla ja üles kruvida ning see ajaks nad mõttetult segadusse. Seepärast vähendatakse seal hoopis julmalt pinget. Ja kui asi jälle täisvungiga käima läheb, siis muudetakse tagasi.
Teisisõnu underclockimist kasutatakse peaasjalikult desktop prosede puhul. M sarjades on see asi vähe komplitseeritum.