Hiljuti oli mul selline õpetlik kogemus, kus üks tegelane oli omale valmis ehitanud webilehe: ilusa, värvilise ja dünaamilise. Sinna sai uploadida erinevaid faile ja neid siis hallata. Kuna tegemist oli sellise wiki tüüpi asjaga, siis ei olnud see salasõna all, vaid kõigile kättesaadav keda asi huvitas. Ühel kenal hommikupoolikul avastas ta ühe mitte nii kena asja — mingi kurikael oli kõik tema failid maha kustutanud. Küsime nüüd noortelt detektiividelt: kes seda tegi? Infot muide selle jaoks on piisavalt.
Vastus: Seda tegi Google. Nimelt töötab Google nõnda, et mingi aja tagant kondab Googlebot läbi kõik internetileheküljed, mis tal andmebaasis on ja kogub sealt kokku viiteid sellistesse kohtadesse, kus ta veel käinud pole, mida ta seejärel omakorda läbi kammima asub. Mingil hetkel oli keegi pannud viite sellele lehele ning Google oli seda kohe ilge hooga läbi uurima asunud. Aga osa linke olid sellised, mis faili maha kustutasid kuna nende taga olev dünaamiline funktsionaalsus oli lihtsalt selline (a la http://internetileht.ee/delete.php?lehenumber=1). Siit õpetus — kui teie internetilehel on mingi jupstükk, mida te juhuslike klikkidega kokku ei taha lasta (failide kustutamine, erinevad küsitlused, jne), siis hoidke seda a) kas passwordiga kaitstud kohas, b) kasutage robots faili, mis enamuse tegelastest eemal hoiab, c) lisagi kontroll, mis “kahtlaseid” asjandusi ligi ei lase või d) kasutage javascripti kontrolle.
The Daily WTF lugu “The Spider of Doom” juhtus sinu sõbraga?
Ei .. see lugu lihtsalt tuletas mulle selle asja meelde. Värk juhtus mingi paar aastat tagasi.
Muideks sama nalja saab teha ka Internet Exploreri sünkroniseerimisfeatuuriga mis saidis lingid läbi käib ja kõvakettale salvestab.
e) Kasuta sisu muutmise tüürimiseks mitte HREF-e vaid vormisubmitte.
Seda jah, kuid formisubmitte on mõttekas kasutada tavaliselt ainult äärmises hädas, sest neid lehti, mis nende all on ei indekseerita ja neid ei ole võimalik ka bookmarkidesse panna. Tõsi, antud kontsekstis pole kumbki variant arvestatav vastuväide.