pronto.ee

Nii .. ?l?utt on mul enam-v?m taas valmis saanud. Ma panen selle alguse siia ?se:

Mees teisel pool seina

„Oh pagana k?” vandus Joseph Metwell ennast tugitoolist vaevaliselt p? upitades. Tema jalge ees vaibal tukkunud p?tu must peni oli samuti m?atuse peale ? ?anud ja liputas n?koeraliku osav?kkuse m?iks oma pulstunud saba.

P?d oli t? mulda ja t? anumast, mis veel m?sekund tagasi oli olnud aknalaual seisnud pott varjukannikestega. Salakaval tuuleiil oli enda jaoks avastanud paokile j?ud akna ning selle siis k?hooga ristseliti lahti l?d, andes selle k?us surmahoobi aknalaual oma igap?atoiminguid sooritanud savin?.

„Seda oli n?k?kohe kindlasti vaja!”

Mr Metwell sulges hoolikalt akna ning lohises sussisahinal k? harja ja k?i j?le. Naastes oli tal lisaks nendele kaasas veel t?klaas, kuhu ta hoolikalt kogus kokku kogu mulla, mille lillepoti purunemine oli p?dale laiali paisanud. See mahtus sinna ? kenasti ? ja ainult v?e osa r?as koos kildudega k? pr?asti. Taas kord tuppa tagasi j?s surus ta s?otstega klaasi sisusse paraja lohu ning istutas seni kannatlikult oma j?e oodanud varjukannikese ettevaatlikult tolle uude eluasemesse.

„Pole midagi parata,” lohutas ta kodutuks j?ud taime: „V?seda kui s? juures v?voodis magamist kuniks remont sinu enda korteris l?b.”

Ta t?s lille oma vanale kohale aknalaual tagasi ning kontrollis igaks juhuks veelkord, kas aken on ikka kindlasti ja korralikult kinni, sest tuul oli t?ud ja p?esepaistelisest l?st oli vahepeal saanud sompus p?stl?, mis omakorda oli kohe-kohe muutumas vihmaseks veelgi p?stisemaks l?ks.

Mr Metwell kobas sigaretti otsides masinlikult m? taskuid. Isegi toas oli tunda, et vihma alguseni olid j?ud vaid loetud minutid. ?k oli niiskusest tiine ning suvevihmad olid siinkandis sellised, et nina v?a ei k?nud pista. Sellise saju ajal l?s rampraske vihmaloor inimesi teinekord tundideks ? kodudest, t?htadest ja teistest inimestest ning siis kuulus eeslinn vaid vihmaussidele ja partidele, kelle jaoks teatavasti oli see k?nagu hane selga vesi.

Joseph Metwell sobras igaks juhuks veel korra k?oma taskud ?ja j?s siis ainukese ebameeldiva, kuid loogilise j?lduseni: „Tead mis, vanapoiss,” p?us ta endiselt p?dal l?ava koera poole, „Sigarettidega on nirud lood.”

Sigarettidega olid lood t?i ? kehvad. Nad olid otsa saanud. Tavaliselt oleks mr Metwell tuhlanud l? k?kapid ja sahtlid ning piilunud garderoobis erinevate kuubede taskutesse, kuid seekord oli ta t?sti kindel, et k?potentsiaalsed suitsumaardlad selles konkreetses korteris olid ennast l?kult ammendanud. Ta oli selle operatsiooni juba hommikul ette v?d, l?maks edasi v?imatut kioski k?tust ja n?maksis see ennast valusasti k?e. Kui varem oli dilemmaks valik kas minna kohe v?iljem, siis n?oli k?us juba selles, et kas oodata vihma m?mist koos sigarettidega v?lma.

„Noh, semu, v?a tahad?” k? ta oma toakaaslaselt. „Kui tahad, siis l?e! Kui sa just umbseks pole viimase paari tunni jooksul j?ud, siis pead oma h?d kiirelt ? klaarima, sest m?minuti p?st l?b ? suuremaks sajuks.”

Peni oli ennast juba esimeste s?e juures p? ajanud ja esikusse lipsanud, kuid ?ku inimesena oli mr Metwell harjunud k? oma lauseid l?ama, oli tal siis kuulajaid v?itte. Omavahel ?es polnud koeral midagi selle vastu, et enne vihma ?kiire ring teha. Ta oli avastanud, et v?e sadu tuleb territooriumi m?istamisele igati kasuks, sest vihmavesi uhab k?de linnaosa koerte meeleh?iks ta l? rentsleid pidi laiali k?lt?vasse ja kaugemalegi.

… j?ub