Eelmine kuu laiendasin oma .. uh, infotehnoloogilist orienteeritust. Varem oli mul kodus Windows XP masin ja kontoris Ubuntu 9.04 (hiljuti installitud selle Debianiõnnetuse asemel, mis mu desktoppi reostas). Nüüd on siis ka lõpuks ometi oma isiklik sülearvuti uue MacBooki näol. Ma pean tunnistama, et kuu aega kasutamist on kinnitanud mu kahtlusi — MacBook on masin, mis lihtsalt töötab. Ei mingeid erilisi kellasi ega vilesi — need ei ole olulised. Pigem on tähtis see, et ei ole ühtegi fataalset viga. Näiteks kui ma vahetasin oma Nokia N80-e iPhone vastu, siis tuli reaalsus kohe kolinaga uksest sisse ning iga meeldiva omaduse “kompenseeris” uuel telefonil mõni ebameeldiv. Ma ilmselt oleks palju targemini teinud, kui oleks omale soetanud uue Nokia suure ekraaniga analoogse vidina.
Loomulikult siiski päris kellade ja viledeta uue masina peal ei saa ja see multitouch on tõesti mõnus ja pisikesed vidinad OS X-l on lahedad, kuid omadus, mis mulle uue masina juures kõige rohkem meeldis on kuidas sellel on lahendatud hiberneerimine. Lükad karbil kaane kinni ja kuulda on, kuidas järjest detailid välja lülitatakse. Tõstad kaane ülesse ja kõik töötab sekundi jooksul. Aga mis kõige olulisem — kui kaan on kinni, võib ta nõnda ooterežiimis olla päevi ning ikkagi sekundiga üles tulla. Ei mingit aeganõudvat kopeerimist kõvakettale ja pärast taastamist. Ma olen selle kuu aja jooksul masina ainult ühe korra päriselt restartinud, siis kui ma OS-i uuendasin. Windowsi masinatel on see ülestulek alati olnud nii küsitav, et keegi ei julge sellega riskida.
Tegelt üks asi käis mulle närvidele siiski ka, kuigi tegemist ei ole ületamatu probleemiga. Nimelt uutel metallkorpustega MacBookidel on välise monitori jaoks ainult mini Displayport, mis ühildub otse keskeltäbi paari marki monitoriga paarilt-kolmelt pakkujalt. Selleks, et näiteks projektoritele pilti ette saada pidin ma ostam VGA-le ülemineku, mis maksis pisut alla 500 krooni. Samas muidugi kui ma juhtme külge ühendasin ja teise monitori käima panin, leiti lisandunud ekraan automaatselt ning seadistati kõik ideaalselt. Kahe eelneva sülemasinaga pidi selleks eelnevalt nahast välja pugema, et suurele ekraanile midagi paisata.
Nokia “iföön” (loe: 5800XM) on igati tore telefon – heas hinnaklassis, funktsionaalsust triiki täis ja teeb seda, mida lubab, enam-vähem korralikult.
Küll aga tekitab halle juukseid telefoniga kaasas käiv pop ja noortepärane “Ovi” tarkvara, mis on talumatult aeglane, veaaldis ja ebamugav.
Nokia “meediajagamise” portaalis “share.ovi.com” on meedia “jagamise” võimalusteks manuaalne emaili või SMS saatmine. Kui küsisin kasutajatoelt, millal nad RSS-iga 21. sajandisse astuvad, öeldi vastuseks midagi segast (“aitäh teid meie tähelepanu juhatamast, palun kasutage meie hea tarkvara häid funktsioone”).
mis siis iphone puudusteks on?
(plaanis endal ka osta, kuigi võimalusel eelistaksin android telefoni)
iPhonel on terve hulk pisikesi puudusi, mis ühel või teisel hetkel tagumikust näksima kukuvad. Ma ise olen olnud kogu aeg Nokia taustaga — mul on olnud üks Siemsens vahepeal, kuid ülejäänud aja on taskut täitnud üks või teine Nokia mudel.
Need pisikesed asjad on teatavat sorti läbimõtlematused. Näiteks kõne katkestamisel jääb kasutajaliides kuidagi ripakile, kalender ei toeta selliseid asju nagu “iga kuu kolmanda reede” märkimist (mul on juhtumisi siis klubiüritus). Laiemas laastus — iPhonel on kõik hea, mis telefoni ei puutu. Kõik mis puutub omadustesse, mida traditsiooniliselt telefonides olnud olnud on parimal juhul keskpärane. Nokia N80-ga mul neid probleeme polnud. Ütleme nii, et mul on väga suured ootused aparaadi v3.0 tarkvarale. Kui see ka olukorda ei paranda, siis ma võib-olla annan Androidile võimaluse ja kui see ka alt veab, siis lähen müts peos Nokialt andeks paluma, et ma üldse selle brändi toodete võimekuses kahtlesin.
issand issand, sa oled iphone suhtes ikka äraütlemata leebe kodanik.
http://meelik.blogspot.com/2009/04/iphonei-kodustamine.html
mul endal läks veel hapramini, sest firmware upgrade ajas telefoni nii kokku, et isegi restore ei toiminud enam
tähendab, toredasti tehtud asju on palju. UI on imeline,. aga mittetoredaid asju on vähemalt minu vähese kogemuse pealt rohkem. mismõttes – mul on telefon, mis ei oska SIM kaardi kontakte kasutada? ja mul on fotokas, mis ei oska USB kettana käituda? ja mul on GPS, mille kasutamiseks tuleb hankida eraldi soft (tasuta, aga ilge häda on sajast sitast utiliidist mõne toimiva välja valimine) ja mis siis töötab KAS paar tundi VÕI hetkeni, kuni keegi mulle helistab?
haige riist.