Kui parafraseerida tänast Delfi uudist: Geiperes kasvab laps samuti inimeseks. Siis võib öelda, et laps kasvab inimeseks igaljuhul. Näiteks Mowgli kasvas huntide hulgas ja Tarzan ahvide seas. Väheusutav, et näiteks robotite hulgas sirgunud laps röstriks kasvab. Ainuke, mis muutub on inimese maailmatunnetus, tema tutvusringkond, elukogemused ja tulevikuväljavaated. Kui pikk see kool ikka on? 12 aastat — saab natuke narrida, iga päev veidike kolki ja mis sellest? See karastab! Noh, sõpru on tal kah vähe, aga äkki loeb selle asemel rohkem raamatuid ja suurendab silmaringi. Pärast ülikoolis õpib tuumafüüsikat, ehitab aatompommi ja laseb nad kõik kättemaksuks õhku. Mis nad siis narrivad koolis pedekutsikaks.
8 Comments
Post a comment
Keda tahetakse narrida, selle narrimiseks leitakse ükskõik mis põhjus. Olgu selleks siis “ebastiilsed” rõivad, prillid, head hinded, kehv majanduslik seisukord. Vanemate (tinglik termin antud juhul) olemus on kõigest üks lõpututest kohtadest, kust kinni hakata.
Minumeelest pole Pronto jutu põhiline point mitte narrimisest vaid pedevanematest või siis lapse kasvamise äärmuslikest tingimustest. Olend võimaluste piires mõlema variandi vastane. Kategooriliselt olen pedevanemate vastane.
Päris nii see siiski ei ole. Lastemaailm ei olnud väga teistsugune täiskasvanute maailmast. Lihtsalt väärtushinnangud ja moraalinormid olid veidike teistsugused. Näiteks täiskasvanute maailmas ei võrdsustata vales kohas üle tee minemist röövmõrvaga. Kuigi mõlemast võib kinni hakata kui põhjust tahetakse.
Ma omast kooliajast mäletan, et olid väiksed vead ja suured vead. Suured vead olid sellised, mida ei õnnestunud kohe kuidagi siluda ja seetõttu on ka tänapäeval igas 30 liikmelises klassis mingi 5-6 tõrjutut tegelast. Huvitav on asja juures nagu see, et nende klaasivennad-õed isegi ei märka mis neil lahti on, sest suhtumine on selline “okei, ütlesin korra pahasti/kiusasin veidi, mis sellest siis lahti on?”. Probleem on selles, et kõik kiusavad natuke, igaüks omamoodi. Kujuta ette kui sa läheksid tänavale kus keegi sind ei salli. Mõned sülitavad, mõned nügivad, mõned keeravad selja, mõned hkkavad selja taga sosistama. Vaatame pärast paari aastat, milline sa oled.
Olen kiusamise teemaga tuttav, aga algse artikli ja ka viite mõtteks oli ju ometi “erinevas” keskkonnas lapse kasvamine. Võibolla ma ei mõistnud sinu kirjutist. Kui jäle kokku saame siis vaidleme ja kakleme näost näkku.
Ei, sul oli enam-vähem õigus. Kõik veidrused tulevad sinuga kaasa ja kummitavad sind elu lõpuni.
Selle pededele lastekasvatuse õiguse andmise vastu olen ma põhimõtteliselt… niigi on inimestel tänapäeval suhteliselt sassis, et mis see pereelu üldse on… pedepere on siiski rohkem selline pereelu mängimine… rollimäng, ainult selle vahega, et miski fantasy rollimängur üldjuhul annab aru, et tegu on rollimänguga ning nende mängus pole ka konkreetsed inimsaatused mängus…
Koolikiusamine on ka selline suhteline asi. Selge on see, et päris ära ei kao see kunagi ning alati on miski eristuv konks millest lastekarjal on kinni hakata… seega vanemad võiksid näiteks mõelda enne, kui oma lapsele miski lolli nime panevad jne. Midagi saavad ka vanemad ise ära teha. Pededelt ma mõtlemist ei oota, sest nende puhul on ainult nende personaalne lõbu mängus, see mis lapsest saab… see neid reeglina ei huvita.
Samas on inimestega nõnda, et mõni saab koolikiusamisest üle ja mõni ei saa… eks kõik sõltub konkreetsest väikesest inimesest (loe: lapsest) ja tema valulävest ning ka sellst kui räme see kiusamine oli. Samas tuleb nende vaimselt vigaste inimestega pärast meil kõigil koos elada…
Sellepärast tulebki teha kõik mis võimalik, et ka kõige kõvema peaga jõmpsikas saaks aru: vähimagi kiusamisilmingu puhul järgneb vali ja range karistus. Loomulikult ei saa mitte kuidagi ära keelata igasugust hüüdnimede panemist või niisama solvamist, kuid tuleb tõmmata selge piir: igasugune psüühiline kiusamine klassis on rangelt keelatud. Füüsilisest vägivallast ma juba parem ei räägigi. Tulemus on parem nii kiusatavale kui ka kiusajale endale.
Aga selle kõige kõvema peaga jõmpsika puhul aitab ainult karistushirm, sest selliselt tegelaselt hea ja kurja eristamist, või oma tegude tagajärgede mõtestamist oodata … seda oleks vast palju loota.
Samas jääb mul praegusel ajal küll mulje, et eelkõige on õigused lapskaagil … ning teistel siis, kui midagi üle jääb.