Kui varem öeldi inimeste kohta noor ja roheline, siis tänapäeval saab roheline olla igaüks, kelle vaimsed võimed ei küüni maailma kui tervikuna nägema. Üks erakordselt markantne näide sellest on Eesti Roheliste Liikumise avalik pöördumine inimeste poole, ajendatuna soovist takistada Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks muutmist.
Põhiliste argumentidega toodi välja traditsioonilised läbimõtlematused: rohkem ühistransporti (eelkõige raudteed), maanteehitus on ressursimahukas ning kütus muudkui kallineb ning kiirtee kui selline takistab regionaalarengut, jne. Kui ma artikli läbi olin lugenud olin ma tükiks ajaks sõnatu — inimesed ei saa ju nii rumalat jutt ajada. Või saavad?
Vaatame mõnesi argumente:
Võib ju väita, et maantee ehitamine on ressursimahukas ja tõepoolest, absoluutarvudes vastabki see tõele KUID kui me vaatame mitu inimest kasutab päevas Tallinn-Tartu maanteed ja mitu inimest kasutab sama raudteliini, siis pöördub asi kohe pea peale. Inimese kohta on maantee kõige odavam lahendus üldse. Lisaks kui ma hakkame rääkima kaubaveost, siis ei ole raudteest mõttet üldse rääkida — praktiliselt kõiki olisi kaupu veetakse meil siiski autodega. Ka linnade vahel.
ERakordselt nürimeelne on väita, et maantee takistab regionaalarengut. Minu arvates teeb seda eelkõige just raudtee. Raudtee jaoks on kaks punti: algus ja lõpp. Kui tegemist on kiirraudteega, siis mahuks sinna vahele veel äärmisel juhul üks või kaks peatust. Mis regionaalarengus siin rääkida saab. Korralik maantee on õnnistus kõikidele tee äärde/peale jäävatele asulatele: Jüri, Vaida, Kose, Paide, Mäo, Põltsamaa, jne. jne. Ainult tõeline lameaju saab väita, et Vaida koolilapsed sõitku Jürri keskkooli rongiga. Muide, lisaks Tartule teeb see maantee kättesaadavamaks ka teiselpool Tartut olevad punktid, näiteks suusapealinna Otepää, kuhu talvel sajad ja tuhanded inimesed oma nädalavahetust veetma lähevad. Kõik kaubad toimetatakse endiselt asulatesse autotranspordiga, mis kulgeb mööda maanteed, samuti kasutab maanteed enamus ühistranspordist (bussid).
Raudtee kui pudelikael. Raudteel on üks ja ülisuur probleem. Kui raudteel toimub õnnetus, või on vaja teha parandusi või arendusi, siis raudteel liiklus seisab. Maanteele saab analoogse situatsiooni tekkides korraldada ümbersõidu. Muide, arvake kuidas veetakse kohale raudtee-ehituse jaoks vajalikud materjalid? Õige! Maanteed pidi.
Hind. Millest üldse pole hetkel räägitud, on see, et autoga Tartusse sõita võib olla hulga odavam kui teha seda mis tahes ühistranspordiga. Tänapäeva autod võtavad maanteel alla 6 liitri 100-le kilomeetrile, mis teeb lõppkokkuvõttes ühe otsa kütusekuluks näiteks 12 liitrit. Kui võtta kütusehinnaks umbes 14 krooni, siis on nelja inimese puhul autos ühe tegelase kuluks umbes 40 krooni (ma arvutan meelega ülespoole). Kui sul auto niikuinii olemas on, siis miks sa pead maksma kellelegi veel transpordivahendite soetamise ja haldusega seotud kulusi? Pealegi saad sa mugavalt ja kiirelt kohale täpselt sinna kuhu tahad ja täpselt selleks ajaks, mida sa arvestasid. Sõltumatus maksab samuti midagi — ma ei tea, et kellelgi buss maja ees seisab ja teda ootab.
Ma võiks sellel teemal vahutada edasi veel tundide kaupa, kuid aitab, pilt peaks niigi juba selge olema. Seetõttu kutsun ma kõiki üles andma oma hääle Tartu maantee neljarealiseks tegemise algatusele MAANTEE186.
EI siledatele ajudele! JAH siledale asfaltile!
Mõni aeg tagasi toimus siin tormiline vaidlus Tallinna-Tartu maantee ümber, mis päädis aruteluga biokütuse ümber. Tol hetkel rääkisime peaasjalikult biodiislist. Täna aga tahaks ma rääkida natuke ühest teisest kütuseliigist ehk nn bioetanoolist, täpsemini
http://en.wikipedia.org/wiki/Fuel_economy#Fuel_efficiency_in_transportation
Sellest wikipedia lehest selgub, et kõige ökonoomsem transpordivahend on mootorratas: 55 reisijamiili galloni kohta ja linnalähirong/metroo, mis suudab tekitada 46.1 reisijamiili galloni kütuse kohta.
Edaspidi järgnevad asja nii:
Auto: 34.9
Lennuliin: 33.8
Väikeveok: 30.8
Reisibuss: 30.3
Linnadevaheline rong: 25.9
Inimene ise muidugi on siin kõva tegija: 235 miili per galloni kütuse kohta (arvstatud on seda, et kui võtta gallon kütust ning anda inimesele samas energeetilises väärgingus toitu, siis kaugele ta jõuaks, keskmiselt). Rattasõit on sellest veel umbes 5 korda effektiivsem.
Nagu näha on raudtee kõige ebaeffektiivsem vahend üldse linnast linna liikumiseks inimese kohta, pluss see, et reisijad peavad niikuinii veel mingeid muid transpordivahendeid kasutama, et edasi liikuda (välja arvatud juhul kui nad elavad Balti jaamas).
Seda enam peaks realiseerima nn. commuter-train’id (46,1 reisijamiili galloni kütuse kohta)…
Kusjuures, ise elan näiteks Tartu linna külje all, rong käib asulast läbi, raudteepeatus on ka, kuid liinilt koristati peatus kunagi ära.
Masendav.
A mis see linnalähirong ei kulge raudteed pidi enam vä?
Lugesin eile õhta üht juttu, miks reisirong on vaatamata eeldustele vähem ökonoomsem sõiduautost. Põhipõhjustena oli toodud see, et reisirongide arengusse pole juba mitukümmend aastat eriti panustatud. Peaasjalikult seetõttu, et tellijaks mingi otsaga alati ka riiklikud asutused, kes ei ole kauba suhtes kunagi nii nõudlikud kui eratarbija. Ehk siis selles vallas ei ole tootjatel vajadust olnud ökonoomsuse jms näitajate peale mõelda. Reisirongide käigushoidmise peaks nagu tegelt ju pikem olema kui autol? St liikvel rongide keskmine vanus pikem kui autodel? Mis tähendab seda, et tehnoloogiliselt nad vanemad ja vähem effektiivsemad. Teisalt jälle ühiku ärakasutamine suurem.
Veel väideti, et kaubarong on effektiivsem kui kaubaauto.
Kuidas sulle nüüd öelda, et sa ise ka mõtlema hakkaks. Millal sa viimati sõitsid lasnamäele, kus elab pool Tallinnat linnalähirongiga. Või kuidas sa kujutad ette kaubavedu rongiga paidesse kuhu raudtee ei vii? Laias laastus on probleemiks hetkel see, et kaubavedu on küll odavam, aga tingimusel, et kaupa lõpppeatusest edasi eriti ei lohistata. Teisisõnu kui sul on vaja vedada kusagilt tehasest leiba rongi peale ning lõpus rongi pealt laiali, arvestama laadimisega ning samuti sellega, et transpordile kehtivad toiduaine transpordi jaoks nõutavad tingimused, siis lõpuks on ikkagi ökonoomsem vedada autoga. JA rohelisem. Üldjoontes on kaubavedu rongiga mõtestatud siis kui vähemalt üks “otstest” on “allikas”. Näiteks sadam, kust lossitaks kütus tankerilt maha ja veetakse siis näiteks Tartusse. Või põlevkivi. Või puit, mis veetakse Tartusse kokku ning seejärel Tallinna sadamsse ja laevale. SIIS tõepoolest ei ole auto ökonoomsem. Kaubarongi ökonoomsus auto ees hakkab jumet andma kusagil 500 kilomeetrise maagilise piiri juures.
Muide, näiteks üks mu tuttav on kaubaauto juhiks. Ta sõidab iga jumala päev Tallinnast välja ja teeb nn Tartu ringi. Aga Tartu ring tähendab seda, et ta sõidab läbi kõikide Tartu maantee suuremate asulate poed ja viskab seal kauba maha. Samuti teeb ta Tartu ümbruse tiiru. Ja seda kõik ühe autoga. Rongiga ei oleks see puhttehniliselt võimalik, lisaks päädiks see lõpuks sellega, et kõik poekesed saadavad oma sajad autokesed teele stuhvi järele. Ökonoomsus missugune.
Kui lasnamäele sõidaks kiirtramm siis ma läheks iga kell sellega enne kui bussiga. Samuti sõidan ma igalpool mujal kus trammiliin sellega, mitte bussiga.
Teise asjaga ei maksa nüüd üle ka keeda, iseenesest mõista on sinu kirjeldatud kaubaveo teed sellistel tingimustel ainuvõimalikud. Mõte oli selles, et sellise statistikaga ei ole paljalt suurt midagi pihta hakata.
Aga näiteks kui mul on auto perse all, siis ma kasutan teda ka märksa rohkem, ehk asjad, mida ma muidu jalgadega ajaksin, ajan ma nüüd autoga, ehk kokkuvõttes koormus keskkonnale suureneb.
Kui hetkel, aluseks võttes, et vaja paremat teed, et inimesed saaksid kiiremini Tallinnasse, oma autodega, siis see peaks tooma kaasa järjest suureneva probleemi, et mida kuradit ja kuidas nende autodega siin, Tallinnas pihta hakata. Noh ma eeldan, et parem tee vähendab ka ühistranspordi vajadust, sest ega auto pole enam teab mis luksusasi – võivad ikka enamus selle endale muretseda. Hullem kui Tartu mnt, on hetkel mu meelest Tallinas selleni jõudmine. Või mis kasu on auto kasutegurist ummikus istumisel?
Lisaks veel kui üleskutsujate pöördumise üks esimestest lõikudest ütleb, et neljarealine tee on ohutu liiklemise alus. Võta lahti maanteeameti lehel statistika osa. Sealt võib lugeda, et Tln-Narva ja Tln-Tartu on suht võrdse koormusega teed. Tln-N mnt-l on üsna pikalt kaks kaherealist teed, küll aga ei paista see kuskilt välja, et seal õnnetusi vähem oleks. Pigem rohkem. Samuti see, et Tln-Tartu mnt ehitus tuleks tunnistada oluliseks regionaalpoliitika osaks – et mis mõttes siis ikkagi? Kogu eesti Tallinnasse? A miks mitte selle papi eest väiksemaid teid korrastada? Või nagu keegi märkis selle raha eest mingeid teisi haigeid aidata, keda on rohkem kui 73 tükki aastas? Või kust lambist äkki selline üleskutse? Maanteameti lehelt võib leida erinevaid uuringuid eesti erinevate teede kohta, kus punkt punktilt kirjas, mis millistel teedel probleemiks – hakkaks siis olukorda komplekselt lahendama?
Aga milleks siis üldse teid parandada ja rajada. Parem võtta üles see keskkonnaohtliku arengut hõlbustav rämps ja külvata sinna muru. Inimesed istugu kodus ja kasvatagu porgandeid. Ja autod võiks ära keelata.
Ei noh iga asi võiks mingit eesmärki täita. Noh mina ei usu, et neljarajaline Tln-Trtu tee vähendaks hukkunute arvu (kahtlustan, et suurendab, aga muidugi setõttu teeehitus katki jätta poleks õige mu meelest) ja et sellega lahendaks olulise osa eesti regionaalsetest probleemidest (võiks är sõnastada, mis need regionaal probleemid on, ehk siis näeks mida nende lahendamiseks vaja).
Piiratud ressursside tingimusis võiks läbi kaaluda kuidas mingi probleem parimal moel lahendada, mitte vastupidi, et lahendustele sobiv põhjus otsida
Vaata .. oled sa aru saanud, miks peaaegu kolmandik Eesti elanikonnast elab ja/või töötab Tallinnas? Sellepärast, et teist võimalust hetkel pole! Miks ei ole? Näiteks ütleme, et BMW tahab ehitada Eestisse oma tehast. Ütleme, et mingis meeltesegadushoos tuleb kellelgi pähe rajada see Paidesse (miks ka mitte, maa ja tööjõud on seal odav, kohalik omavalitsus oleks ilmselt nõus organiseerima ka maksusoodustusi, jne. jne.). Niipea kui see tehas käima läheks oleks aga Tartu-Tallinn maanteega jokk, sest selle tehase transport tõmbaks sellel värgil täies mahus kõri kinni. Saksamaa pealt on suurepäraselt näha olnud, kuid need Autobahnid regionaalarengut parandavad — suured firmad eelistavad rajada oma tehaseid just väiksematesse asulatesse või mis sama levinud komme — teha ise uusi asulaid kuhugi transpordisõlme lähedusse. Meie ainuke arvestatav transpordisõlm on kus?
Just see äralõigatuse pärast ei taheta ehitada vähegi suuremaid ettevõtteid Tallinnast kaugemale. Alati kui firma tootmine kasvab üle mingi kriitilise piiri luuakse filiaal Tallinna vahetusse lähedusse ja kukutakse hoopis seal tootmisega mässama. Sest mujal ei vea logistika välja.
Eestis (ah ilmselt ikka mujal ka) on nii, et vaatamata sellele, et on olemas asutused, kes tegelevad probleemide uurimise, analüüsi ja lahenduste otsimisega ei hooli täideviijad sellest ometi eriti. Midagi sarnast nagu Ansip ja Ignalina tuumaelektrijaam.
Nende asutuste töö on ju pärsitud. Niipea kui keegi võtab kätte ja hakkab teed tegema tulevad mingid isehakanud rohelised välja kukuvad karjuma, et minge perse, meie tahame rongiga sõita, igasse eesti linna raudtee ja ülejäänud raha andke pensionäridele. Kui hakatakse raudteed arendama tuleb jälle keegi ja hakkab virisema, et tema tahab autoga sõita ja raudtee võiks üldse emexisse viia ning raha noortele jagada. Või kui keegi tahab teha tuumaelektrijaama, siis hakatakse kisama, et meil on veel põlevkivi, miks me peame tegelema asjade millest me midagi ei tea või siis jälle kui keegi hakkab põlevkivi põletama, siis aaaa … saaste.
Inimesed ei viitsi mõelda heaperemehelikult, kuna sigamõnus on lihtsalt karjuda. Aga hea peremees teab, et kõigele vaatamata tuleb ka oma maale peldik teha, sest sittuma ju peab. Ja kuhugi tuleb teerada sisse tallata, sest kastemärg hein leotab ja lõhub saapaid. Ning maja ehitamiseks tuleb kusagilt puud maha raiuda, jne.
Aga mis nendesse karjumistesse puutub, siis paljuski tänu sellele ei viitsi keegi suurt midagi teha .. igal juhul on sitt. Ärgem siis tee midagi, ongi vaeva vähem kuigi karjumist on ikka sama palju. Noh .. ja nõnda hakkavadki läbi minema need projektid kus kellegi personaalsed huvid mängus ja otsustajad raske rahaga kinni makstud. Sest rahvas on loll, kuna niikuinii karjutakse ja süüdistatakse, siis pole ju vahet kas sa pistad paar milli kõrvalt tasku või mitte.
Nojah eks ta õige ole. A BMW tehase ma teeks pigem Türile meeltesegaduse hoos, sest siis saaks raudteedpidi toodangu sadamasse kupatada
Üldiselt Pronto on nüüd nii, et sina põhjendasid mulle oma seisukohad ära ja need on mu jaoks aktsepteeritavad. Allkirja ma muidugi ei anna, sest kogu üritus on veel segane. Või kui valad kogu ürituse ise vormi?
Vaatamata rahva muredele on need otsustajad kogu aeg negatiivsed ja mis rahvas siis teha saab?!!???? Kogu eesti välismaale?
Valigu omale mõistlikumad juhid, Ja kui valida ei oska, siis järelikult on oma juhte väärt.
Räägid, et Tallinn–Tartu raudtee läheb mööda kõigist vähegi suurematest kohtadest, erinevalt maanteest. Mõtle ka natuke. Esmalt vaatame raudteed ja paneme kirja linnadevahelised asulad suuruse järgi. Number 1 on Jõgeva. Number 2 on Tapa. Number 3 on Tamsalu. Number 4 on Kehra. Number 5 on Aegviidu (ikkagi alev).
Vaatame nüüd raudteed. Number 1 on Paide (ei lähe küll päris läbi, aga olgu). Number 2 on Põltsamaa. Number 3 … Juba otsas! Ma väidan, et maantee läheb läbi üsna inimtühjadest paikadest, vastandina raudteele, mis läbib suuri asustatud kohti.