Ma kunagi prognoosisin, et enne valimisi vahetub veelkord linnavalitsus. Praegult paistab, et mu arvamused kipuvad reaalsuseks saama. Veel juuni alguses peeti osasi minu hinnanguid kui mitte sõna otseses mõttes ketserluseks, siis alusetuks lahmimiseks ikka. Mina nägin seda asja nii — RP on oma populaarsuse madalseisus ning kui varem koguti paljud proptestihääled, siis nüüd on hea kui omadki liikmed partei poolt hääletavad. Euroopa Parlamendi valimised näitasid seda üsna piltlikult. mina pakkusin, et hädapärast saab ühe, aga pole ka midagi imestada kui sellestki ilma jäädakse. Jõrmimad mehed arvasid, et kaks kindlalt kui mitte kolm. Tulemuseks oligi ilus ümmargune null.
Üldiselt praktika näitab, et need, kes enne valimisi puldis on saavad kõige rohkem hääli kuna neist teatakse kõige rohkem. Praegu on pultistideks linnas RP ja Keskerakond. See on omajagu veider, sest peaaegu alati on varem või hiljem ülalinna koalisatsioon peegeldunud ka allalinna. Siit tekib kohe küsimus, miks peaks KE suhteliselt marginaalse toetusega erakonnaga üldse midagi jagama? Pigem tasuks ennast ära tugev liit RE-ga, sest see oleks kenasti ühilduv kõige Toompea võimukoridorides toimuvaga. Praeguseks paistab sellest aru saavat ka meie hetkeline linnapea, kelle toon oma blogis on sootuks erinev varasuvisest enesekindlusest. Elame, näeme.
Mis küll oleks parim valik: kas üldse mitte valima minna; minna, aga hääletussedel rikkuda vôi siis tôesti oma väärtuslik hääl kellelegi anda, millest loomulikult ei sôltu pärast mitte midagi. Kes oskaks vastata?