Nagu ma ennist märkisin, sain ma lõpuks ometi autosse maki. Kui makist üksi on vähe — vaja on ka muusikat ja seepärast hakkasingi ma oma tähtsamatest plaatidest autosse koopiaid tegema. Koopiaid sellepärast, et kui need ära kraapuvad või kuhugi kaovad, siis ei ole häving väga suur.
Suures kopeerimistuhinas avastasin ma, et mu tööarvuti plaadikirjutaja on Lightscribe ühilduv. Laias laastus töötab Lightscribe niimoodi, et võtad plaadi, keerad selle teistpidi ja lased põletajal selle peale siis pildi või kirja põletada. Jah, see vajab spetsiaalset meediat, mis on kroonike kallim ja jah, see nõuab spetsiaalset kirjutajat. Tuli välja, et selle agregaadi käimaajamine on üks igavene nuhtlus. Küll ei sobi meedia, küll on mingid versioonid valed. Täna siis lõpuks sain asja käima. Acme kettaid see seade ei tahtnudki vastu võtta, aga õnneks Verbatimi omade koha pealt oldi palju leebem. Tulemus on siis selline:
Ma vaatan, et Verbatim´i reklaampildil on plaadile Priidu nägu pöletatud. Mõnus !
Kas aga see kõik lightscribimine vaeva ära tasub ?
ma ka muretsesin tavalise dvd kirjutaja asemel ls kirjutaja. muideks hinnavahet enam samsa tootena polegi. küll aga oleks tore hoopis omada neci ls kirjutajat. kvaliteedi vahe on märksa suurem.
minu ainuke vajalik osa, milleks üldse ls kirjutajat omada, on see, et saab oma piltide plaatidele anda kaunima ja alati huvitava välimuse.
kasutan juba aasta ilma ühegi tõrketa. kui tarkvara uuendatud, siis probleeme pole. kuna ma ei salli CD/DVD karpe, siis on ls parim lahendus: skaneerin originaalplaadi ja prindin ls toorikule. super!