Umbes 50 aastat tagasi (täpsemalt 4. septembril, 1956) demonstreeris IBM avalikkusele esmakordselt sellist masinat nagu IBM RAMAC 305, tegu oli IBM-i viimase lampidel põhineva süsteemiga ja ainukeseks märkimisväärseks uuenduseks kogu lahenduse juures oli RAMAC kõvaketas (hard disk) — monstrum mis kaalus terve tonni, sisaldas endast 50 24″ keerlevat plaati ja mahutas kõva 5MB infot. Kokku toodeti umbes 1000 sellist arvutit.
Nüüd 50 aastat hiljem tundub see kõik kuidagi naeruväärne. Suurim kettaseadme, mis Hinnavaatluse andmetel praegult müügil, on 750GB: 150000 korda suurema mahuga ja kaalust ei hakka me rääkimagi. Õigupoolest on praegult müügil olevate mobiiltelefonide mittekustuva mälu maht umbes 5MB. Seega nagu näha on aeg edasi läinud. See aasta toodetakse üldse umbes 450 miljonitkõvaketast, millest omakorda 75% tuleb kolme “elevandi” käest: Seagate, Western Digital ja Hitatchi. Viimane muide ostis mõned aastad tagasi üles IBM-i kogu kõveketaosakonna ja muutus sellega sünnipäevalapse “veresugulaseks”. Üldiselt ollakse seisukohal, et maagiline 1TB piir ületatakse veel selle aasta jooksul või äärmisel juhul järgmise alguses. Üldiselt on kõvakettatööstus väikestemäändustega suutnud püsida Kryderi seaduse raames, mis ütleb, et iga kahe aasta tagant keskmise toodetava kõvaketta maht kahekordistub. Tulevik pasitab kõvaketastel veel päris mitmeks aastaks olevat ilma ühegi arvestatava konkurendita — eriti arvestades sellega, et vaatamata oma 50 aastasele aukartustäratavale heale tehakse selle valdkonnas ikka veel märkimisväärseid tehnilisi läbimurdeid, milledest viimane on näiteks püstine (perpendikulaarne) salvestamine. Siiski päris pilvitu taevas ei ole, sest kaugel horisondil trügib salvestusmeedia trooni poole teinegi pretendent, milleks on välkmälu (flash memory) tehnoloogial põhinevad seadmed. Kuna need ei sisalda liikuvaid osi on need teretulnud eelkõige just portatiivsetes seadmetes. Näiteks mobiiltelefonid sisaldavad tänapäeval peaaegu kõik ühes või teises mahus välkmälusi. Kuna hetkel on hinna ja megabaidi suhe suurusjärkudes kõvaketta kasuks pole siiski lähitulevikus tihedamat heitlust näha.
Omalt poolt võin ma nii palju lisada, et minu esimene masin oli IBM XT, mille külge oli poogitud kõvakettaseade mahuga 5MB. Hiljem tekkis sellele juurde umbes tänapäeva minitorni mõõtu väline kõvaketas mahuga 20MB ja mis oli tol ajal täielik tehnikaime. Aasta oli siis 1988.
sa unustad ära Maxelli poolt arendatava optilise ketta, mis pidi vist juba eelmine kevad turule rokkima tulema, aga on vähekene pidama jäänud
Neid turule kohe-kohe “rokkima” tulevaid asju on kogu aeg uudistest läbi jooksnud. Paraku selleks, et uut tegijat tõsiselt võtma hakata peab ta enne läbi tegema ajaproovi praktikas. Ehk seega enne viit aastat laiatarbekasutust ei ole ühelgi tehnoloogial šanssigi hakata kõvaketastega konkureerima. Keegi ei taha ju oma andmeid äraproovimata tehnoloogia hoolde usaldada. Isegi esimesed kõvakettad jooksid aastaid ja aastaid paralleelselt paberlintide, perfokaartide ja muu sellisega.