Mul on juba viimased aastat samas majas olnud üksteise peal kaks korterit, kuid alles nüüd hakkan neid kokku ehitama. Sestap ka küsimus suurele ringile. Mida peab arvestama kahe korruse vahele trepi ehitamisel?
Esimese asjana, mis mulle endale pähe turgatas oli see, et kus asuvad kandvad talad. Kuidas neid tuvastada? Kuidas nendega majandada? Kui palju maksab üldse trepi ehitama ja kuidas milliseid variante on olemas? Äkki kellelgi on mingi puutrepiehitamise guru kusagilt taganttaskust välja tõmmata? Mida peab arvestama materjalide valikul? Mida ma veel küsimata jätsin?
Vaata need Sadama 5 Haapsalus käinud Tartu tegelased, Alfi sõbrad, on kõvad puumajaehitajad, on Tartus vähemalt 1-2 siukest puumaja ära remontind. Madis Rennu näiteks.
Esimene küsimus mis sa siin küsima peaks on – kus teha selle asja jaoks projekt?! Igasugune iseehitamine (olgu või üliproff) on a) seadusevastane, b) kauboibusiness (st. never ei tea mis sellest välja tuleb).
Talad (reegline!) toetuvad kandvatele seinadele – et kui Sul on võimalik tuvastada, millised seinad on kandvad siis ilmselt on vahelage kandvate talade otsad toetatud nendele. Üks võimalus seda kandvate seinade ja talade värki uurida on minna pööningule (kui selline asi on olemas) ja seal piiluda, et mis pidi majal talad jooksevad. Reeglina on vanamatel puitmajadel talade vahe ca 60-90 cm. Inimene nii kitsast vahest hästi liikuma ei mahu ja ilmselt tuleb üks tala läbilõigata. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib see tähendada kusagile mingi täiendava tugevdava tala või isegi posti paigaldamist. Lihtsamal juhul tuleb trepimarsi augu serv täiendava talaga tugevdada.
Neti teel on selliseid asju võimatu nõustada, ka kohale kutsutud arhitekt/insener reeglina ei oska lambist midagi öelda kui ta juhtumisi just miskit röntgen-nähemist ei oma just. Ilmselt tuleb natukene vahelage lahti võtta ja lihtsalt järele vaadata, et mis Sul seal vahelae sees täpselt toimub. See on tegelikult ka praktiliselt ainus adekvaatne info saamise meetod.
Hinnad:
See on nüüd valus ennustamise teema. Sõltub. Kujust, pikkusest, laiusest, materjalidest. Aga alla 15 kilo Sa seda treppi nüüd küll kuidagi ei saa ja üle 30-ne ta ka ei tohiks minna. Rääkides sellistest lihtsamatest treppidest. Üdiselt võid arvestada, et puittrepi puhul on tulemuseks kusagil 1-1,3 kilo aste. Aga nagu varem juba öeldud, et sõltub igast asjaoludest.
Paberimajandusest:
Teoreetiliselt käib igasugune hoone kandekonstruktsioonide muutmine ainult projektiga. Aga seda teoreetiliselt. Tegelikuses inimesed muidugi teevad sellised ümberehitused ka lihtsalt remondi sildi all rahulikult ära ja ilma igasuguste probleemideta. Probleemid algavad siis kui:
1. naaber kaebab ja ehitusinspektor tuleb kohale uurima, et mis toimub ja avastab askeldamise kandvate konstruktsioonide kallal
2. See, et Sa vahelage ja seinu lammutad paistab kaugele välja ja juhuslikult mööduv ehitusjärelvalve ametnik näeb seda
3. pärast edukat ümberehitust ja trepirajamist kukub maja osaliselt kokku või rändab vannituba (või ahi või midagi muud raskemat) ilge kisa ja kära saatel korruse allapoole – siis laekuvad mitmed erinevad tegelased uurima, et miks selline asi küll aset leidis.
Nende kolme juhtumi vältimiseks on vajalik:
1. Mõistlikud naabrid ja head suhted nendega
2. Akende kinnikatmine ja suuremate gabariitidega prügi kohene eemaldamine maja ümbrusest + vägevamate mõõtmetega detailide hoiustamine kinnikaetud akendega objektil nii, et kõrvalised isikud ei saa neid vaadelda-uurida jne.
3. Aitab vältida ainult juhtum, kus ehitus teostatakse kas pädeva inseneriharidusega inimese juhtimisel või profi ehitaja poolt. Üks kahest on edukaks tulemuseks möödapääsematult vajalik. Paberite korrashoiu vajadusel on muidugi vältimatu sekeldamine projekteerijaga. Ühe trepi joonistamise ja sellega otseselt (!) seotud probleemide lahendamine (optimaalselt sisaldab ka objekti külastust vähemalt kolmel korral – esimene kord uurimaks kuhu trepp tulla võiks ja andmaks juhendeid, et mis ja kui suures ulatuses lahti tuleb võtta; teine selleks, et see kõik ülevaadata ning võtta vajalikud mõõdud; kolmas vastavalt vajadusele aga seletamaks ehitajale, et mida ja milleks ta teeb ) läheb Sulle maksma minimaalselt 3-5 K. Summa sõltub suures ulatuses makseviisist, umbes nii palju tahetakse vähemalt kätte saada (trepid on üllatava jooniste mahuga + läheb lollilt aega selle olemasoleva olukorra selgitamise ning seejärel sellega arvestamise peale – väike asi aga nõmedalt palju sebimist ja muret).
aga miks trepp? miks mitte lift?
Ei mingeid treppe, lifte ega tõstukkorve. Ülemiselt korruselt tuleb teha alla liumägi. Alla panna matt. Üleval ärakustunud joodikud saab nüüd sujuva randmenõksuga jalust koristada, alla välja puhkama.
Aaaaaga, kuidas need joodikud sinna üles saavad?
kui vaid mäletaks…
http://www.digg.ee/maailm/Vaga_omaparased_trepid/