Umbes nii kaua kuni ma olen Suur-Ameerikas elanud on mind seal saatnud needus kohaliku Quasimodo näol. Kui Quasimodol jätkus sündsust raamatu lõpus maha surra, siis Jaak (see on ta nimi) ei ole mingisugune aumees. Küürakas, nupust mitmest kohast nikastanud paadunud alkohoolik on samasuguse naise, lapse ja semudega aastaid rikunud kõigi majaelanike meelerahu. Kuni viimase ajani.
Ei, minu teada ei ole ta parematele jahimaadele läinud, kuid viimane nädal aega on ta oma jubedast korterist oma jubedat kola välja tassinud ning ümber maja laiali laotanud. Tema prussakafarm üritab paaniliselt laiali joosta ning paar päeva tagasi vedas ta suure kotiga trepist alla midagi nii haisvat, et mul kadus igasugune huvi koju minna.
Üleeile tekkis äkitselt tema katkise vineerukse asemel korralik ja soliidne rauduks ning majas on juba kaks päeva olnud vaikus ja rahu. Kas tõesti olen ma tast vabanenud? Kas seda kõlinat kuulete? See on see hääl, mis tekib siis kui kinnisvara hind tõuseb …
Tundub, et nad siiski siiberdavad ringi. Äkki võtsid lihtsalt kätte ja viisid taara ära?