Ülikooli kaugõppe on selle koha pealt veider asi, et ühest küljest oled sa alainformeeritud, kuid teisest küljest on sul aja kombineerimiseks vabad käed. Viimane on vajalik siis kui sul on lisaks koolile tööl parasjagu põnev ja pingeline periood, ajakirjade jaoks on vaja uut materjali toota, pooleliolev muusikaprojekt nõuab pidevat panustamist, kassid lärmavad ja nõuavad süüa ning lõpuks oleks tore kui mingisugune elementaarne eraelu kah säiliks.
Vähemalt TTÜ puhul ma avastasin, et paariks tunniks maha istumine oma materjalide üle vaatamine ning plaani tegemine on mind viinud sinnamaani, et ma olen kogu kursuse peale ilmselt kõige vähem tööd teinud ja enam-vähem kõige rohkem õhele poole saanud. Paar püüdlikumat seppa on ilmselt rohkemgi teinud, aga eks nad ole rohkem ka pingutanud.
Kogu ajaplaneerimise esimene reegel on see, et maksimumpunktide peale pole mõtet välja minna. Maksimumpunktid on nendele, kellel on a) liiga palju vaba aega käes või b) kellel on jõhker alaväärsuskompleks ning nad ei saa muud moodi kui peavad kellelegi midagi tõestama. Kui sa ei ole valmis osadest hinnetest loobuma, siis kogu optimeerimine sinu jaoks ei tööta.
Ma avastasin, et kõik ülesanded materjaliseeruvad enam-vähem korraga. Ma pean silmas nii koduseid töid, kui kontrolltöid ja muud sellist. Tegelikult sa ei pea neid korraga tegema. Näiteks diskreetse matemaatika kodune töö on mul juba üle kolme nädala esitamata. Aga sellest pole midagi — diskreetne matemaatika on minu jaoks suhteliselt lihtne ning ainuke karistus, mis pidevalt hilinevatele töödele järgneb on see, et eksamil pinnitakse võib-olla natuke rohkem. Las pinnivad. See ala meeldib mulle ja ma saan sellest aru. Seetõttu olen selle töö tegemist kaks korda graafikus tahapoole nihutanud, viimane kord selleks, et asendada see retsensiooniga. Näiteks Mat analüüsi ma tegin meelega nii, et pool eksamimaterjalist ma tegin ära kohe ja pool teen eksamil. Oluline on koormust jagada.
Põhimõtteliselt olen ma asja nõnda seadnud, et mul oleks iga nädal vaid üks tõsiseltvõetavam asi, mida ma umbes kaks õhtupoolikut vaikselt üle vaatan. Ausalt öeldes olen ma isegi mõnevõrra oa graafikust ees — eks näe kuidas see laabub.
Üks asi mida ma tahaks, oleks see, et ma oskaks kuidagimoodi oma eraelu samamoodi optimeerida. Niipea, kui oled korraks selja keerad on platsis ujunud terve punt piigasi, kellega sa oled kunagi semminud ja sind muudkui kutsutakse lõunat sööma, õhtul välja ja muud sellist. Kas kuidagi ükshaaval ei saaks? Tükk aega polnud nagu midagi ja nüüd äkitselt olen ma mr. Populaarsus ise.
sa proovi piigadega samamoodi teha – *et mul oleks iga nädal vaid üks tõsiseltvõetavam asi, mida ma umbes kaks õhtupoolikut vaikselt üle vaatan* 🙂