Töö Riigikogus on lõbus. Inimesed kogunevad, räägivad juttu, avaldavad arvamusi. Aegajalt hääletatakse erinevate asjade poolt. Aga mitte iga päev pole seal pilvitu: aegajalt ujub välja keegi rõõmurikkujast kretiin, kes hakkab ühte või teist asja nina alla hõõruma. Üks selline pahandusetegija on käibemaksu tõusu vastu kisa tõstnud õiguskantsler Indrek Teder, kelle arvates ei ole nõnda tormakas Käibemaksuseaduse muutmine Põhiseadusega kooskõlas.
Paari sõnaga asjast. 18. juunil võttis hääletas Riigikogu esmapilgul mittemidagiütleva seaduseelnõu üle, mida kutsuti tagasihoidlikult “Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus”. Selles seaduses oli üks tagasihoidlik kaherealine punkt “§ 7. Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; 2009, 24, 146) § 15 lõigetes 1 ja 7 asendatakse sõnad ”18 protsenti” sõnadega ”20 protsenti”.” 56 Riigikogu liiget hääletas poolt ja 36 vastu. Seadus jõustus 1. juulist ning vahepeale jäi mõnus puhkus Jaanipäeva näol. Tõsi, jaekaubandusega tegelevad ettevõttes suurt ei puhanud, sest ootamatult tuli suur osa ärist kiirkorras ümber vorpida. Muide, seaduseelnõu avaldas Rahanduskomisjon ja vastutav isik oli selle eest Taavi Rõivas.
Selle peale avaldas Teder arvamust, et tegelikult vaid nelja tööpäeva pikkune periood seeaduse vastuvõtmise ja selle jõustumise vahel ei ole kooskõlas Põhiseadusega, mis lubab selliseid muudatusi ainult sõjaseisukorra või omariiklust ohtu seadva kriisi ajal. Tema arvates ei olnud tegemist kummagi olukorraga.
Pärast seda tormasid ambražuurile kohe kaks alalist Reformi poolt juhitavat komisjoni ning EPL avaldas kaks vahvat ja huumoriküllast artiklit “Põhiseaduskomisjon jäi käibemaksu osas Tederiga eriarvamusele” ja “Ka rahanduskomisjon jäi käibemaksu osas õiguskantsleriga erimeelt”. Humoorikaks teeb asjaolu see, kuidas pealkirjal ja artikli sisul pole mingit seost. Vaatame mõlemat lähemalt.
Esimene artikkel ütleb meil “Põhiseaduse riive pole nii oluline. Riive on paljuski rohkem tarbijakaitse seisukohalt oluline.” Tuleb välja, et Põhiseadust Põhiseaduskomisjoni arvates siiski riivati, aga lihtsalt mitte oluliselt. Tuleb välja, et Põhiseadus on selle komisjoni arvates, tsiteerides “Kariibi mere piraate”, “More like guidelines”. Vähemasti mina küll ei loe välja sellest artiklist, et Põhiseaduskomisjon oleks Tederiga eri meelt.
Rahanduskomisjon on aga maha saanud veelgi humoorikama sõnavõtuga, mida EPL taaskord on tituleerinud erimeelele jäämiseks. Kõigepealt Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas on selle seaduseelnõu vastutav isik ja vähetõenäoline, et ta ennast maha tegema asuks. Teine asi on see, et 11-st Rahanduskomisjoni liikmest 5 hääletasid saalis selle eelnõu vastu ning Kadri Simson koguni kogus hääli antud asjas erakorralise instungi kokku kutsumiseks. Õiguskantsleriga “erimeelsusele jäämine” tähendab artikli autori sõnu Taavi Rõivase järgmist kommentaari: „Arutasime võimalikke stsenaariume ning mulle näib, et komisjoni valdav enamus on seda meelt, et kõige halvem oleks otsuse tagasipööramine“. See on aga täiesti aia-august rääkimine, kuna õiguskantsler pole kordagi rääkinud sellest, et seadus oleks vaja tagasi pöörata. Loomulikult ei ole selles artiklis ka ühtegi sõna selle kohta, et tegemist EI OLEKS Põhiseadusega kooskõlla mitte mineva seadusega (sisuliselt ainuke asi, mida Teder väitis). Seega isegi Rahanduskomisjon, mis oli selle seaduse initsiaator oli tegelikult õiguskantsleriga samal meelel.
Et oleks selge pilt kes ja kuidas neis kahes komisjonis saalis antud teemal hääle andsid, paneme selle siia ülesse:
Rahanduskomisjon.
Erakond | Hääletas | |
---|---|---|
Taavi Rõivas | Reform | Poolt |
Tarmo Mänd | Rahvaliit | Vastu |
Peep Aru | Reform | Poolt |
Helle Kalda | Keskerakond | Vastu |
Mart Laar | IRL | Poolt |
Inara Luigas | Keskerakond | Vastu |
Eiki Nestor | SDE | Vastu |
Kadri Simson | Keskerakond | Vastu |
Toomas Trapido | Rohelised | Poolt |
Margus Tsahkna | IRL | Poolt |
Harri Õunapuu | Reform | Poolt |
Põhiseaduskomisjon.
Erakond | Hääletas | |
---|---|---|
Väino Linde | Reform | Poolt |
Evelyn Sepp | Keskerakond | Vastu |
Igor Gräzin | Reform | Poolt |
Andres Herkel | IRL | Poolt |
Lembit Kaljuvee | Keskerakond | Vastu |
Ene Kaups | Reform | Poolt |
Mart Nutt | IRL | Poolt |
Hannes Rumm | SDE | Vastu |
A küsimus on nüüd ju selles, et kui tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks, siis kuidas kogu segadus lahendada. Mida sellisel juhul edasi teha? Oleks hea, kui see vaidlus jõuaks riigikohtuni, aga ka siis jääks püsti sama küsimus, kui kohus nõnda otsustab. Ja kui seda ei tunnistata põhiseadusega vastuolus olevaks, siis mis saab õiguskantslerist? Nii või teisiti üks loll olukord.
Noh, tegelikult kui nii Rahanduskomisjoni kui Põhiseaduskomisjoni juhtide sõnavõtud üle lugeda, siis mõlemad on sisuliselt nõus sellega, et oli vist ja selline asjade korraldus vastuolu Põhiseadusega. Rahanduskomisjonis oli asi veel eriti keeruline.
Küsimus on minu arvates pigem selles, et mis asi on Põhiseadus ja kui palju garantiisi see riigi kodanikule annab, samuti kuidas on Riigikogu seotud/piiratud Põhiseadusega. Hetkel tundub see olevat rohem suunis ja ei midagi enamat. Oluline kogu selle asja juures ei olegi mitte niivõrd käibemaksuga seotud tants, vaid pigem see, et milline on garantii, et tulevikus palju suurema rikkumisega tuima näoga hakkama ei saada. Tederi roll ei olegi antud juhul selle asja tagasi pööramine (nagu Rõivas seda hädiselt afišeerida püüab), vaid selgitada nii rahvale kui Riigikogule mis asi on Põhiseadus ja kuidas see seab raamid kodanike ja juhtoinaste teegevusele.
ehk on abiks
https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/4195
Ei ole abiks. Kui sa tahad kuidagi kasulik olla, siis saada parem raha.