Kas te teate, et sõna Jõul tuleb norrakeelsest sõnast ‘Yule’, mis omakorda on päris sõnast ‘hweol’, mis tähendab ratast. Ratas sümboliseeris aastaringi, sest selle pühaga tähistati aasta kõige pikemat ööd ja seega uue tsükli algust. Mõnedes põhjapoolsemates kohtades polaarjoone kandis võis juhtuda, et päike ei tõusnud üsna mitu päeva ja see põhjustas loomulilt ebausklikes pagantes palju ärevust. Pööripäevaks toodi metsast nn yulepalgid, pisteti need põlema ja need lõõmasid õite mitu päeva. Sellega anti omapoolne panus, et päike uuesti tõusma ja päev pikemaks venima hakkaks.
Kas te seda ka teate, et veel eemise sajandis alguses, üle-eelmise sajandis lõpuks peeti paljudes kohtades jõulupuu tuppatoomist paganlikuks kombetalituseks, mida ükski tõsiusklik isegi kaaluma ei hakka. Jõulukuusk kui üldlevinud traditsioon sai jala alla tegelikult alles kusagil teise maailmasõja ajal, mil linnadesse hakati suuri kuuski tooma. Kuusetraditsioon on tegelikult küll saksa / germaani päritolu, mil ehiti igihaljaid taimi, et sellega demonstreerida elutahet ka aasta lühimal päeval. Ingliskeelsesse maailma jõudis see läbi abielusidemete saksa ja inglise kuningakodade vahel. Muide, roheliste taimedega mässamine oli päris paljudes kohtades kombeks, näiteks vanas egiptuses toodi tuppa palmioksi, et turgutada päikesejumal Ra-d tema “raske haiguse” ajal.
Kas teate, et jõulud kui usuga seotud pühad tekkisid alles kusagil 1860 paiku, mil kellelgi tekkis geniaalne idee hakata tähistama Kristuse sünnipäeva. Varem ei peetud seda tähistamisvääriliseks, kuigi just selle plaaniga pandi jumalapoja sünnipäev ühe suurima paganliku püha peale. Jeesuse sünniaeg ei ole tegelikult sugugi nii kindlalt aasta lõpus, vaid pakutakse, et see on pigem kusagil sügisel. Paraku kippusid kristlikud kogukonnad vanast harjumusest ikkagi jõule (või kuidas neid parasjagu nimetatigi) tähistama ning et mitte usunõrkust üles näidata oli vaja see püha kuidagi religiooni absorbeerida. Muide, meil on seda pisut raske mõista, kuid peaasjalikult vaid inglise keelt kõnelevates maades (pluss näiteks ukrainlastel ja kreeklastel) on jõulu nimetus kuidagi Kristusega setud (christmas). Meil on see näiteks hoopis Jõul, soomlastel Joulu, norrakatel ja rootslastel Jul, sakslastel Weihnachten, prantslastel Noël, itaallastel Natale, jne.
Kas teate, et püha Nikolaus on saanud mõnedes maades jõuluvanaks suuresti juhuse tahtel. tegelikult kuulub talle selline päev nagu 6. detsember, mis on tema surmapäev ning seda päeva peeti soodsaks suuremate ostude tegemisel ning abiellumisel.
Läbi aegade on jõulud olnud üldrahvalikud pidustused, kus pummeldati, söödi ja pidutseti kõigest väest. Sõdade ajal nn jõulurahude pidamine on kombeks peamiselt sellepärast, et sõdurite moraali kõrgel hoida. Esimesest maailmasõjast võib tuua näite, kus jõuluvaherahu puudumise tõttu korraldasid sõdurid selle ise — mõlemalt poolt mehed selle asemel, et teineteist kõmmutada kukkusid hoopis koos pummeldama. Eestlaste perekeskne nn vaikse jõulu komme on pärand “vene ajast”, mil jõulude pidamine oli kui mitte just otseselt keelatud, siis igal juhul äärmiselt taunitav ning inimesed tegid seda salaja.
Siin on teile natuke materjali lugemiseks:
http://www.historychannel.com/exhibits/holidays/christmas/index.html
Siin on veidi valed andmed. Esimesed ajaloolised allikad mainivad kristuse sünnipäeva tähistamist ca 200 aasta paiku (mis ei tähenda seda, et seda varem ei tehtud)
Muidugi .. ainult seda ei peetud kui üldrahvaliku püha.