Loen mina Päevalehe uudist sellisest projektist nagu Jaapanlaste poolt planeeritavast külakesest kuhugi Kadrina kanti (EPL uudis). Loen läbi ja ei suuda uskuda inimeste nürimeelsust — jaapanlane tegi midagi sellist, mida eestlased kunagi ei tee: alustas dialoogi, mängis lahtiste kaartidega, ootas tagasisidet. Eestlased tormasid talle aga selle peale kirvega kallale, et raisk kavatseb lagastama kukkuda.
Jaapanlaste ettevõtmise kohta tean ma niipalju, et sisuliselt kõik nende ettevõtmised on ökoprojektid, lisaks on nad suuremat sorti etnofännid. Muide, nad mitte niivõrd ei tassi oma kultuuri kaasa (ainult omaks tarbeks), kuivõrd nad fännivad just mittejaapani kultuure. Sellist eestlasliku lähenemist nagu Väikse Munamäe ülessonkimine või erinevate hiite maharaiumist kaaluks jaapanlased sama palju kui harakirit, ehk siis ainult viimases hädas enesetapuna. Ka ei ole neil sellist kommet nagu meil, kus minnakse metsa, raiutakse puud maha, tümakas mängib ja juuakse viina.
Üdliselt sain ma selle projekti jaapani lehelt aru niipalju, et plaanitakse ökoküla, mille müügiartikliteks on puhas õhk ning puhas ja hoolitsetud ümbrus. Samuti on seal reklaamides rahvariides eesti tüdruk, sinililled ja aasad. Lehte ise saab vaadata siit: http://www.estonia.jp/. Muide, lugedes uudise kommentaare ja Kadrina jorsside arvamusi, siis jäi mulje, et neil pole tegelikult selle vastu midagi argumenteeritut kuna neil pole õrna aimugi oma kandi looduslikust tasakaalust (peale kõlakate) ja nipponi poja plaanidest (peale kõlakate) — nende vedavaks probleemiks on see, et nad müüsid maa omal ajal liiga odavalt maha ja nüüd kadedus tekitab ajuvähki ning närib hinge. Tundub, et tegu on lihtsalt paari kavalama ussitaja poolt üles ässitatud inimestega, kes enese teadmata võitlevad võõraste huvide eest ja on esimesed, kes kahtsema hakkavad kui projekt läbi kukub (sest mingi kojalik joll ostab need maad endale ja ehitab sinna tapamaja). Lugedes artikli lõpus jaapanlase enda kommentaare tunnen ma nende tegelaste pärast piinlikust.
Ma ise olen Kadrina elanik. Viibinud ka valla arengukavade arutamiste juures. Grandioosseid ideid on seal ennegi ellu viidud. Keskkoolile talveaia rajamine näitena tuua. Japside pooldajate kommentaarid on sama irisev-lahmivad kui vastaste omad. Kadrina ei ole 200 elanikuga pommiauk. Samuti kõlab kuidagi ülbelt seisukoht, et vat nüüd hakatakse uimasesse kanti elu tooma. Tehku tädi silmad lahti ja vaadaku vallas ringi.
Põhimõtteliselt pole hullu midagi. Väga vähetõenäoline, et sellisesse kohta nn “tavalist” arendusprojekti tehakse. Iseasi, kas koht täpselt õige on. Ma olen veendunud, et jaapanlased saavad aru kui neile öelda: ärge ehitage orhideede, allikate ja karstiala peale, ehitage sinna kõrvale. Aga Sikul on sellised dramaatilised maailmalõpu artiklid tavalised.
Ma sain nagu aru, et just karstiala ja eriti orhideed on need, mida jaapanlased nagu atraktsioonina välja kavatsevad käia (mine vaata seda jaapani saiti). See oleks ikka eriti tobe kui nad nüüd kätte võtaks ja nende PEALE oma asjanduse paneks. See oleks sama hea kui teha jäätiseputka kus müüakse ainult saia.
No jah, pigem peab ütlema, et japside poole pealt on PR sitalt korraldatud. Mina ei heida “kohalike” käitumist neile ette. Lihtsalt on selline omapära, et võõraid kardetakse (eks sellel ole ajalooline põhjus). Lisaks loomulikult kadedus või mis iganes, kuid sedasorti meeleseisundit võib koahta igal pool maailmas. Kõike neid “vastuargumente” oleks vabalt saanud ette aimata (nagu selline muster esimest korda töötaks..) ja juba ette “valusad kohad ära määrida”. Ma ei mõtle siin nüüd kohe kellegi kinnimaksmist (aga samad ei välista :P), vaid seda, et ilmselgelt oleks kõike seda jaapanlaste omapära pidanud kõigepealt sõõgi alla ja sõõgi peale pidanud tutvustama.See, et nende jaapani saidil on nii ja naa..no kuule! Mis sa arvad, et kohalikule jorsile kmingi interneti tilulilu kuidagi korda läheb!? Vat kui oleks tehtud eestikeelne sait, kus räägitakse kõigest sellest väärtuslikust, mida nad siin näevad ja kuidas nad seda kavatsevad säilitada (tuues näited-jooniseid-pilte mida iganes), oleks asjal hoopis teine jume olnud.
Sedavõrd väikese koha puhul võiks wõrgu üldse ära unustada… asi need 50 huvilist kuhugi vallamajja infopäevale kokku saada.
Elades külas ning suheldes igasuguse publikuga pean ütlema, et see e-riik on ilus patsiga poiste ja poliitikute luul… EbW-s on küllaldaselt inimesi, kelle jaoks wõrk on sama mõtetu asi nagu kuurakett. Kui tahta selliste inimesteni infot viia, siis on suht arulage viidata miskile wõrgulehele (eriti veel võõrkeelsele)… info tuleb ikka «kandikul koju kätte viia» ning soovitavalt värvilise ja tasuta trükise näol. See on rohkem nagu pakkuja/müüja probleem, et huvigrupp infot ei leia.
Rein Sikk annab asjale muidugi erilise värvingu… minuarust üks ilgemaid vesivõsusid kohalikul ajakirjandusmaastikul.