Teeme kõigepealt ühe asja selgeks — õppelaenu tasub alati võtta: isegi minusuguste meeste puhul, kel saadava maksimaalse õppelaenu summa jääks selgelt allapoole tavalist kuusissetulekut. Põhimõtteliselt on tegemist imeodava tarbimislaenuga, mille aastaintress jääb praegusel hetkel allapoole inflatsioonimäära. Kusjuures kui perre peaks järelkasvu sugenema tühistatatakse riigi poolt mingi kogus (vist pool) laenujäägist. Ehk teisisõnu, kui ma peaks nüüd millegipärast otsustama naise võtta ja asuda peenikest peret treima — mis ei ole oma olemuselt üldse võimatu, siis läheb kogu see värk eriti asja ette.
Eile helistasin Samposse, kus ma olen seniajani sooritanud kõik oma arveldused ja kurtsin, et on vaja õppelaenu — uue üliõpilase värk, ei tea mina neid laenamise peensusi. Telefoni otsas olev neiu seletab mulle lahkel häälel, et muidugi, kõige lihtsam variant on selline, et kahma kaks käendajat lenksu otsa ning kima lähimasse kontorisse. Kaasa võtta viimase kolme kuu kontoväljavõte. Loomulikult on võimalik asju ka interneti vahendusel teha, kuid lõpuks peavad kõik ikkagi kontorisse sattuma. Helistasin oma õeraasudele ja pärisin, et kuidas oleks üks käendamine. Triin ütles, et okei, ainult kontoväljavõtet tema ei anna — ei ole teisel pangal vaja vaadata, mida ta seal arve peal on teinud. Seda enam et tal on neid viis tükki. Et kas palgatõendist ei piisa. Helistasin ja küsisin, et kas palgatõendist on küll. Neiu teatas, et on ikka. Ja et laenu saamine võib aega võtta kuni nädala. Huh?
Lisaks sellele sain teada, et Sampo peakontor pannakse kinni kelle 17:00, ehk sisulisel hilisel lõunatunnil. Õnneks erinevad harukontorid kaubanduskeskustes peavad vastu kella 20:00-ni. valisin omale Kristiine välja ja leppisin õdedega aja kokku.
Kokkulepitud kellaajal olime kontoris ning ladusime dokustaate telleri laua peale. Ja siis hakkas jama pihta. Teller hakkas laialt seletama, et palgatõend ei ole kellegi dokument, kuna nad näe ju selle pealt sissetulekut (???). Ütlesin talle, et on küll, pigem ei ole kontoväljavõte kellegi sissetulekut näitav dokument, kuna mulle võidakse palka sularahas maksta või maksta mitmele erinevale kontole või muud taolist. Ei, nii pole võimalik. Ütlesin, et neiu infotelefonis spetsiaalselt rõhutas, et palgatõend on OK. No ei ole, need seal infotelefonis on kindlasti lollid ja ei tea midagi. Kemplesime seal tükk aega — loomulikult oleksime võinud kohapeal ka kontoväljavõtte teha, aga ei mina, ega mu õde ei andnud järele: see on meil perekonnaviga — põhimõttelistes asjades kompromissile ei minda ning kakeldakse lõpuni, milline see ka ei oleks.
Pärast mõningast sõnadevahetust sai mul mõõt täis ja teatasin, et mulle aitab — soolake oma õppelaen sisse, ma lähen võtan selle kõrvaltpangast. Noormees, kes seal tellerikohustusi täitis turtsus selle peale pahuralt, et hui teile sealtki antakse kui teil väljavõtet ei ole. Lähim pank Kristiines oli SEB.
SEB-is küsisin, et kas laenu saab. Jah saab. Kas palgatõendist on küll. Jah on küll. Täitke aga paberid. Täitsin paberid, sain omale sealt MP3-e mängija ja peaaegu kohe ka laenu kätte (ei mingit nädalat aega). Nad olid valmis isegi niipalju vastu tulema, et õdede palgatõendid, mis olid mõeldud Sampo panga jaoks (see oli sinna peale kirjutatud) tehti osavalt selle trükivarjajaga üle nõnda, et Sampo tekst välja ei paistnud. Vastutulelikus!
Üldiselt olen ma Sampo klient olnud vähemalt 12 aastat, seal ise 4 aastat töötanud ja suuresti selle firmaga rahule jäänud. Kuid igal asjal on piir kah. Kui üks selline mõnitamine veel tuleb, siis vean ma kõik oma kola (pensionid, laenud, väärtpaberid) sealt välja ja pasundan üle kogu pealinna, et tõprad ei oska ikka üldse inimestega ümber käia. Teistele aga soovitus — õppelaen võtke firmadest, kes on klientidest huvitunud. Sampo ilmselgelt ei ole.
Sampo panka on hea kasutada, kuid sa nende VISA kuldkaardiga niisama maksad ja otseselt neilt midagi lisaks nõudma ei lähe. Mul oli sarnane juhtum, õppelaenuga pidin end pooleks tõmblema. Väikelaenu üldse ei antud. Hansas olid asjad veel hullemad aga see teine teema. SEB’i teenindus, mõistlikus ning vastutulelikus tegi aga kõigile silmad ette 🙂
Mina küll ei tahaks kunagi öelda ega kellegi soovitada sellist rumalust nagu “õppelaenu tasub alati võtta”.
Esmalt – peaks ikkagi olema vajadus. Ja parem oleks kui see vajadus oleks põhjendatud ja mõistusega läbi mõeldud.
Teiseks – kõigi nende aastate jooksul mis Ülikoolis sai käidud nägin ma väheseid _mõistlikke_ õppelaenu kasutamisi
Kolmandaks – milleks peaks odavalt ja palju tarbima? Tuleviku arvel elamine ei ole kunagi kedagi väga õnnelikuks teinud. On ok kui tõesti see aitab elu elada, hädavajalikke asju osta, aga “lihtsalt tarbida?!”.
jääb kõlama nagu “võtsin nooreperelaenu ja ostsin oma bemmile uued kummid…”
Enne kui hakata karjuma “rumalus” tasub ikka mõtta, kelle poolt see on. Eestlased on vaesed tihtipeale mitte sellepärast, et nad tööd ei teeks, vaid nad lihtsalt ei saa erinevatest rahaga seotud kontseptsioonidest aru. Näed, ma juhatan su kättpidi läbi paari olulisema punktini:
1) Inflatsioon. Kui mul on võimalik osta midagi praegult 5% laenuga või koguda aasta otsa raha ning osta siis, on mõttekas see osta laenuga. See aasta ähvardati inflatsiooniks kuni 10%. Inflatsioon kajastub eelkõige just hinnatõusus. Kui ma maksaksin selle raha aasta pärast koos 5% intressiga tagasi oleksin ma ikkagi 5% plussis. Kahtlemata on asju, mille hind ei tõuse nii palju — neid ei ole mõttet loomulikult laenu eest osta. Lisaks kõigele saad sa aasta otsa seda hüvet kasutada, sellal kui vastasel korral peaksid aasta otsa käppa imema.
2) Investeerimine. Erinevad fondid ja väärtpaberikontod võimaldavad suhteliselt riskivabalt investeerida 12-15% kasumiga aastas. Eestlased tahaks tihtipeale, et üldse ilma riskita (ja lausa ilma töödki tegemata) ratsa rikkaks saada. Kui sa selline oled, siis muidugi ei saa sa sellest kontseptsioonist aru. Kui see raha investeerida, siis minimaalse riskiga võid olla umbes 10% kasumis. Kui aga sihtida kõrget riskifaktorit ning olla ise nõus vaeva nägema, siis võib see summa olla suuremgi.
3) Järelkasv (sünnib laps). Võtad laenu ja maksad tagasi ainult poole. Puhas võit 50%. Kui laenu ei võta, siis seda võitu ei tule.
Jne. Ma arvan, et tegelikult peaks juba kolmest punktist piisama.
Sinu õe poolt väga õige lähenemine asjale!
Miks tahab pank üldse mingit väljavõtet?
Tõesti võiks ainult palgatõendit küsida ja kui seda ei ole esitada, siis alles pangaväljavõtte alusel otsustada.
Ja Õppelaenu TASUB võtta!
Kuulen esimest korda elus, et pank ei aktsepteeri palgatõendit ja ma olen elu jooksul väga palju pankadega kokku puutunud, ka töötajatele palgatõendeid treinud… Sampo on lolliks läinud ? Liiga hästi läheb ? Väga üllatav…
Aga tore, et said korda ikkagi lõpuks õppelaenu asja 🙂
te räägite natuke erinevatest asjadest.
pronto mõtleb, et MAJANDUSLIKUS mõttes on õppelaenu alati mõistlik võtta. see on tõesti nii. kui sul muud vajadust pole, siis kasvõi investeeri see. investeeringutuludest maksad oma õppelaenu tagasi ja kui tagasimakse on läbi, on sul tasuta saadud õppelaenu summa käes.
AGA urmas räägib laiemalt. sest elu ei põhine ainult majandusel. 🙂