Gruusia sõjast rääkides nimetab meie ajakirjandus seda pidevalt demokraatlike väärtuste proovikiviks. Propagandamasin on seda jahu juba päris tükk aega jahvatanud ja seda võetakse tänu sellele tihtipeale absoluutse tõe pähe. Ometigi annab “The Economist” poolt koostatud eelmise aasta Demokraatiaindeks sellel teemal päris palju ja ootamatut mõtteainet.
Räägime kõigepealt paar sõna sellest ajakirjast. Briti päritolu nädalaleht “The Economist” on ilmunud juba aastast 1843. Tegemist on omamoodi “noorte vihaste meeste” väljaandega, mis ei anna armu mitte kellelegi ning pooli võtmata nahutab kõiki, kes kuritarvitavad maailma majanduse põhiväärtusi, milleks on nende jaoks piiranguteta turumajandus, üleilmastumine ning valikuvabadus. Kuigi liberaalidena nad ei toeta liigset valitsuse sekkumist, soosivad nad samas näiteks saastemaksu. Tänu sellele on nad Suurbritannias toetanud nii toore kui leiboriste ja Ühendriikides nii demokraate kui vabariiklasi — sõltuvalt sellest, kes nende seisukohtadega rohkem samastub. Paljudes autokraatlikes riikides on see ajakiri keelatud või ilmub oluliste kärbetega. Vasakpoolsed on aeg-ajalt üritanud seda ajalehte nimetada parempoolseks ning parempoolsed vasakpoolseks, kuid tegelikkuses on tegemist liberaalse väljaandega, mis lähtub seisukohast, et nende asi on tegeleda majanduse, mitte ideoloogiaga.
Veendunud demokraatlike väärtuste propageerijana on ajaleht andnud välja nn Demokraatiaindeksi, kus väljaanne on erinevaid vabaduse vorme kokku tõmmanud ning nende põhjal koostanud “keskmise”. Kriteeriumeid on kokku kuuskümmend ning hinnatakse kõike alates isikuvabadustest lõpetades majandusvabadusega. Loomulikult mahub sinna vahele sõnavabadus, valimiste erapooletus ja nii edasi. Esimese riigina selles nimekirjas vaatab vastu Rootsi (Skandinaavia maad on üldse kõik kõrgetel kohtadel). Viimasel kohal laiutab oodatud Põhja-Korea. Eesti leiab ennast 33. kohal ja on Baltimaadest seega kõige demokraatlikum (Leedu: 39., Läti: 43.).
Venemaa on oodatult tagumises otsas 102. kohal. Mõtlemisainet pakub aga Gruusia, mis asub 104. kohal. Tuletan meelde, et see tabel koostati 2007. aasta alguses ning pragult oleks Gruusia ilmaselt veelgi madalamal positsioonil, sest vahele mahuvad lisaks ühed valimised, sellega seotud opositsiooni tagakiusamine, tsensuur ning vassimine mida isegi meie ajakirjandus on tunnistanud. Sellega seoses tekibki küsimus: sõda oli proovikivi küll, aga kas just demokraatia oma?
Väga õige üllitis õigel ajal. Faktide vastu on tendentslik mulin jõuetu.
Liiva, liiva, liiva… Kus mu pea on. Aa… kaelaotsas