Okei, see nädalavahetus Wing Tsuni tähe all. Reedel ja laupäeval seminar, laupäeval lisaks veel ka eksam. Minu jaoks tähendas see teise taseme õpilaseks saamist (mõlema taseme jaoks pidi eraldi eksmi tegema, eelmise sain ma eelmine aasta).
Kui kristalselt aus olla, siis laias laastus paari esimese taseme pärast siiski väga elevile ei tasu minna. Enda prognoosi kohasel hakkab reaalne pädevusfaktor tekkima alles kusagil 5-6 taseme juures mil omandatud kogemused ka praktikas märkimisväärset rolli hakkavad mängima. Kes muide veel ei tea, siis on selles kunstis kokku 24 taset — 12 õpilase ja 12 instruktori oma. Kusjuures viimast instruktori taset on võimalik saada ainult postuumselt ehk kui see ei kõlaks nõnda paradoksaalselt, siis nimetaks ma seda elutöö tiitliks.
Järgmine seminar toimub millalgi aasta lõpus. Senikaua tuleb aega veeta harjutamisega.
Post a comment