“Memento” on film mehest, kes tänu ühes eelnevas intsidendis saadud ajukahjustusele ei ole võimeline genereerima pikaajalisi mälestusi. Põhimõtteliselt on ta pikema vestluse lõpuks unustanud, millest alguses juttu oli ning isegi kes ta vestluspartner on. Kuni instidendini elas ta seevastu aga täiesti normaalset elu ning kõik mälestused hetkeni, mil ta teibaga vastu pead sai on alles. Muide, sissetungijad tapsid ka tema naise ja kuna see on ta viimane “normaalne” mälestuspilt, siis on kurjategija tabamisest saanud tema kinnisidee (kui seda nii nimetada võib).
Kogu film ongi üles ehitatud tema n.ö. tervisehäirele. Meelde jätmise asemel saadab ta iseendale kirjakesi ning polaroide ja tähtsamad detailid tätoveerib ta oma kehale. Näiteks on ta varasemas elus kokku puutunud ühe analoogse juhtumiga ning selleks, et oma olukorrast kiiremini sotti saada, on ta käele lasknud kirjutada selle tegelase nime. Huvitaval kombel on ta nõnda õppinud isegi iseendale valetama.
Kogu film on täis põnevaid lahendusi ning suurepärast lavastajatööd, kuid paraku astub ta täpselt samasse pange kuhu kümme aastat hiljem astus Christopher Nolani teine film “Inception”: film ei anna tervikliku muljet, samuti pole süžee lahendused usutavad kuna asjad juhtuvad ainult sellepärast, et lavastajal on loo jätkamiseks vaja, et need juhtuks. Huvitavad lahendused ei ole paraku küllaldased ning tänu sellele on seda linateost raske teist korda vaadata. Sarnasus “Inceptioniga” on niivõrd tugev, et kohati jääb isegi muljet, et uuem film võiks vabalt kanda nime “Memento 2”. Päeva lõpuks ei mõju asjale hästi ka see, et see tervisehäire kipub olema AINUKE vedav tegur ja tänu sellele kuritarvitatakse seda igast asendist.
Kokkuvõtteks: film on kindlasti väärt korra vaatamist, eriti kui eesmärgiks on ise kinoalal kätt proovida. Ometigi ei tasu sellele erilisi lootusi panna, sest süžee on lünklik ja ebausutav. Laias laastus on tegemist näitega, et briljantne lavastajatöö on võimeline kompenseerima puudujääke nii sisus ning eelarves. Hindeks kolm punkti viiest.
hm.. minu jaoks oli inception küll mementoga võrreldes lihtsalt kahvatu vari – ja seda päris mitmes mõttes. muuseas olen mementot nüüd vist vähemalt neli korda vaadanud.
samuti tundus mulle, et mementos on juttu palju sügavamatest teemadest, kui peategelase “tervisehäire” – mõtle korraks kasvõi sellele Sammy Jankisi liinile.
Ma ei tahtnud siin süžeest pikemalt rääkida, sest kuna tegemist on ühekordse puändifilmiga, siis ei soovinud ma liiga palju välja lobiseda. Aga … see liin oleks üks esimesi, mille ma sisse tooksin kui ma peaksin väntama filmi sellisest ajukahjustusest. Põhimõtteliselt kui sa hakkaksid seda filmi teistpidi vaatama — mul on selline kahjustus (sisuliselt gimmick) ja ma tahan sellest filmi teha, siis milliseid liine see asi annab sisse tuua — siis sa taipad, et absluutselt kõik süžeeliinid on sellised, mis kolme esimese minutiga pähe kargaks ning püüdlikult on välditud teemasi, mis PÄRAST seda tuleks.
Näiteks see Sammy Jenkinsi liin on sees kahel põhjusel: esiteks selleks, et anda vastus peategelase küsimusele “kuidas ma üldse tean, et mul on selline hälve kui ma midagi ei mäleta?” ja teiseks, et selgitada hälbe olemust publikule. Samas jäeti mugavalt lahendamata kolmas, palju suurem ja huvitavam küsimus, et miks tegelast ei tabanud õudus iga kord kui ta käe peale pilgu viskas (ta ei saanud selle asjaga leppida, kuna ta unustas kõik ju kohe) — ta TEADIS, mida selline olukord endaga kaasa toob, nüanssideni välja ja enamusi inimesi (ERITI aga peategelast) peaks selline asi rööpast täielikult välja lööma.
Hm.. minul on Sammy liinist siis sootuks teistsugune arusaam 😉
See on filmi (ja muu) kunsti üks eripära — puuduva osa saab alati juurde mõelda.
Mementost soovitan vaadata ka edaspidi-versiooni, mis täiesti olemas on. Edaspidise versiooni häda on see, et mida lõpu poole, seda rohkem hakatakse seletama asju, mis oled suutnud juba ise välja mõelda…
Selle järgi soovitan vaadata Nolani varasemat filmi, Following. Peaaegu olematu raha eest tehtud. Selles suhtes sarnane, et aeg ei liigu päris otse. “The Prestige” samamoodi ja seda soovitan ka 🙂