Hiljuti tegi EPL küsitluse teemal: “Kui valitsus peab mingit maksu tõstma, siis mis maks võiks see olla?” Kui sellest midagi võib järeldada, siis seda, et rahval ei ole vähimatki alust kiruda oma valitsust selles, et kõigil on küüned enda poole. Sellest küsimusest on näha, et meie valitsus on mahva hulgast ning küüned on valitsusel täpselt samaugused nagu ükskõik millisel inimesel tänavalt:
“Äkki tuleks siis tubaka ja alkoholi aktsiisimaksu tõsta.”- Helen (22)
Nagu näha Helen ei joo, ega suitseta.
“See maks võiks olla kuidagi tarbimisega seotud, mis reguleeriks inimese käitumist. näiteks kõrgem käibemaks kütusele.”- Olavi (54)
Nagu näha Olavil pole autot. Olavi on ka pisut lühinägelik, sest isegi leiva ostmine poest on tarbimine. Söömise lõpetamine reguleerib päris kindlasti inimese käitumist.
“Lastetusmaks.”- Linnar (54)
Linnaril on üks kahest kas palju lapsi või on ta juba nii vana, et seda maksu enam ei karda. Tõenäoliselt on tal auto ja arvatavasti on ta ka suitsu ja napsumees, sest talle ei tulnud pähe ühtegi teist “ohutut” maksu.
“Kas alkoholi aktsiisimaks või automaks.”- Aivar (28)
Ilmselt on tegemist suitsulembelise jalamehega.
“Alkoholi ja tubaka aktsiisimaks, see ei mõjutaks kõiki inimesi.”- Anne (20)
Anne ütles otse välja, et oleks hea kui makse peaks maksma “teised”, mitte “kõik” (“normaalsed”).
“Alkohol ja tubakas.”- Aleksander (22)
Karskse poiss, pole midagi kosta.
“Kõik kallid autod tuleks maksustada.”- Õie
Autopann on, suitsu ja napsu kah teinekord teeb, aga kadeduseuss on hinges. Korraliku auto jaoks raha ei jätku.
Üldiselt kulla inimesed, meil on LAEKUMISI vaja. Aktsiisid (millest te räägite) on peamiselt selleks kehtestatud, et tarbimist ühel või teisel viisil vähendada. Kui tarbimine väheneb (mis on ka aktsiisitõusu eesmärk), siis väheneb ka selle maksu laekumine, mis omakorda tähendab seda, et ma oleme samas kohas tagasi. Nagu näha keegi ei pakkunud välja, et suurendaks tulumaksu või käibemaksu, sest see oleks mõjutanud reaalselt KÕIKI ja oleks ka lahenduse toonud. Aga nagu ikka proovitakse rehepappi teha ja korraldada nii, et keegi teine maksaks, kuigi hüvedest tahaks ju kõik osa saada.
“Aktsiisid (millest te räägite) on peamiselt selleks kehtestatud, et tarbimist ühel või teisel viisil vähendada.”
Bensiiniaktsiis on selleks et bensiini tarbimist vähendada? möhh? aga käibemaks on selleks et tarbimist tõsta?
Bansiiniaksiis on selleks, et vähendada autostumist ja sellest tingituna hetigaase vähendada. Se peaks olema kõigile selge. Aktsiis on selline maks, mida SAAB vältida. Käi jala, ole lokaalne.
Käibemaks EI OLE aktsiis ja pole ka mõeldud tarbimise vähendamiseks vaid loodud pigem selleks, et maksesüsteem oleks läbipaistvam. Selle alternatiiviks on müügimaks, mis tegelikult on kumulatiivne maks ja tuleb tasuda iga vahendaja poolt. Müügimaks oma olemuselt on selline, mis kutsub maksupettusi sooritama, samuti on see tarbijale ka koormavam (kallim). Käibemaks suures plaanis tegelikult VÄHENDAB lõpptarbija maksukoormust, samal ajal motiveerides kõiki vahendajaid maksudest mitte kõrvale hoidma, kuna tegemist on edasikanduva maksuga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Value_added_tax
Tehniline märkus.
Käibemaksu tegelikult on ka võimalik vältida – raha ei pea ju tingimata ära tarbima, vaid võib ka säästa (tootmisse suunata).
Seeläbi käibemaksu tõstmine siiski võiks tarbimist piirata.
Ja yleyldse maksustamise puhul võiks hoopis maksumaksjate võrdsema kohtlemise peale mõelda ja makse sellest lähtuvalt muuta: näiteks kui osta auto sisuliselt enda tarbeks, siis on variant a) osta see vormiliselt endale ja maksta yhtemoodi makse ja variant b) osta see vormiliselt firmale ja maksta teistsuguse rahasumma eest makse; kui teha sisuliselt tööd, siis on variant c) maksta vormiliselt endale palka ja selle pealt makse või variant d) maksta vormiliselt dividendide pealt teistsugusel määral ja teistsugusel moel.
Seda küll, kuid ainult sinu vaatevinklist lähtuvalt. Kui sa näiteks investeerid tootmisesse ja ostad omale mingi seadme, siis sinu raha läheb lihtsalt edasi kellegi teise kätte ja see käibemaksuprobleem on edaspidi tema asi. Oma olemuselt peab keegi selle raha lõpuks ära tarbima, sest muidu oleks tegemist kasutult seisva papiga.
Kysimus vaatepunktist 1.
Kas käibemaksuprobleem jääb ka siis, kui seade hakkab tootma ekspordiks?
Seisukoht alternatiivvaatepunktist 2, kus on kasutatud eeltoodud iodeid neid veidi kohandades (aga mitte oluliselt muutes (st muutes ebaoluliselt)).
Eestis on maksuskoormus (mitte vormiliselt, vaid) sisuliselt 0, sest maksukogujale makstud raha läheb lihtsalt edasi kellegi teise kätte ja see raha on edaspidi tema oma. (Keegi teine suure tõenäosusega maksumaksja, aga kui ei ole, siis itereerime “Seisukoht alternatiivpunktist 2”, kuni on.)