Ma olen siin paar päeva poode mööda tuulanud ja seda nodi kokku ostnud mida kodus teinekord vaja läheb, aga mille järgi eriti ei viitsi poodi tavaliselt minna. Teate küll: sidumisnöörid, liimid, isoleerpaelad, niidid, nõelad, jne. jne. Üks asi mida ma otsisin oli Cayenne’i pipar, sest mu tops oli tühjaks saanud ning oli vaja seda uuesti laadida. Aga aru ma ei taipa .. otsi palju tahad, seda pipart ei leia. Noh, lõpuks ma muidugi leidsin mingist kuhilast Kristiine keskuses, aga see oli viimane kotike ja sellegi leidsin ma suuresti kogemata. Santa Maria asjade hulgast ei ole seda mõtet otsidagi ning kui seal poleks seda McCormicku letti olnud, siis ma ilmselt polekski seda saanud.
Et mida ma selle pipraga teen ja kas seda pole võimalik näiteks tavalise musta pipraga asendada. Vot ei saa asendada. Cayenne’i pipar on veidi kangem kui tavaline pipar, kuid mitte see pole oluline. Oluline on see, et punane pipar on märkimisväärselt teise maitsega, mis muide teeb ta eriti sobivaks selliste magusama mekiga roogade maitsestamisel. Näiteks kapsas sobib Cayenne’i pipraga kokku nagu särk ja püksid. Otsimise ajal ajas sita keema see, et poed on seevastu millegipärast tuubil igast haigeid segusi nagu pihvimaitseaine, guljaššimaitseaine, boršimaitseaine … aru ma ei taipa — kas inimesed ise siis ei oska OMA maitse järgi toite maitsestada? Või eksisteerib kusagil mingi guljaššipuu, mille viljadest seda maitseainet saadakse? Keda ma pean peksma, et nende maitsemeeleta koduperenaiste kraami asemele pandaks lettidele ka traditsioonilisi mittesegusi?
Aaa .. ja muuhulgas ostsin omale kahe vene filmi originaalid — “Öine Patrull” ja “Päevane Partull”.
dušš – duši
guljašš – guljaši
PS. pooleteisetunnised reklaamklipd imevad.
Maitseaineid ostetakse yldse turult. On kuidagi v2rskemad ja suuremas pakis ehk yhe topsi t2itmiseks ei pea v6tma mitut. Punane pipar ka t2itsa olemas.
Issand jumal, ma olen kogemata tüpo teinud. Küll on hea, et maailmas on inimesi, kelle elueesmärk on rookida internetist välja kõik kirjavead.
Cayenne? Nu i dajosh… Ilmselt on tegu kõige kangema maitseainega üldse, mille kasutamise ma juba mõned aastad tagasi lõpetasin. Kusjuures ma söön erandiitult vürtsikaid toite, ent cayenne on ikka liiast – puistad kihu rohkem kui vaja ja ongi vsjoo.