pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Neil Gaiman: Ameerika jumalad

Kui inimesed kuhugi lähevad, võtavad nad kaasa oma jumalad. Seejärel nad surevad või lähevad edasi ning jumalad jäävad maha otsekui hüljatud kutsikad, kes suureks saades ei tundu enam nii armsad, et neid oma katuse all pidada.

Pärast totaalset ebaõnnestumise jada saab Shadow tööd salapäraselt võõralt, kes tutvustab ennast lihtsalt kui mr Wednesdayd. Tal palutakse olla ihukaitsja ning täita oma tööandja väikeseid soove. Otse loomulikult selgub juba jutu alguses, et ta uus tööandja ei ole tavaline ärimees, vaid Odin isiklikult, kes omal ajal koos viikingitega Ameerikasse tuli ja jäi neist maha kui pärismaalased tema jüngrid maha nottisid. Nüüd rändab ta Ameerikat mööda ringi ning elatab ennast sulitempudega. Ma tsiteerin:

“Vaatame, kas ma sain õigesti aru,” jätkas Shadow. “Nii et Abraham lahkub üheksa tuhande dollari võrra rikkamana ning kohtub vaksali parklas Barringtoniga. Nad jagavad raha pooleks, istuvad Barringtoni A-mudeli Fordi ja sõidavad järgmise linna poole. Oletatavasti on neil pagasiruumis terve kastitäis sajadollarisi viiuleid.”
“Minu jaoks on auküsimus, et nende eest ei tohi maksta rohkem kui viis dollarit,” vastas Wednesday.

Kuid ajad on muutumas. Internet, televisioon ja raadio on saavutanud tänapäeva Ameerikas jumalastaatuse. Pangad, ostukeskused, kinod on uue aja pühakodadeks kujunemas ja “traditsiooniliste” ja uute jumalate läbisaamine on enam kui niru. Ja kõige taga on lisaks tunda kellegi karvast kätt.

Kas raamat väärib lugemist? Oojaa, enamgi veel. Raamat väärib korduvat üle lugemist. Ütleks isegi, et tegu on viimase aja ühe huvitavama jutuga, mida ma olen lugenud ja ma loen tõesti palju.

Larry Niven, R?splaneedi ehitajad

J?ulugu eelmisele raamatule nimega R?splaneet. Larry Niven olevat saanud oma eelmise jutu kohta niiv?palju tagasisidet, et ta otsustas oma loodud maailma “uuendada”, seletada lahti k?de anomaaliate ja ebak?e p?sed. Kes on eelmist raamatut lugenud, see teab, et R?splaneet on torujupp, mis on miljon miili lai ja kuus miljardit miili ?rm?s ning mille keskel on P?ese suurune t?.

Raamatu peategelased on paljuski samad, peamiselt Louis Wu ja kzin endise nimega Loomadega R?ija. N?on ta juba k?aks tegijaks saanud ja omab “p?snime” Chmeee. Kuid samas pole neil seekord kaasas mitte Nessus, vaid sootuks teine piersoni nukujuht, keda seekord refereeritakse ainult nimega K? Tagumine.

Loomulikult on neil vaja tagasi R?splaneedile asjatama minna ja seekord saavad nad l?s teada, kes on selle r? tegelikud ehitajad ja miks see asjandus valmis klopsiti.

Kokkuv?kult v??a, et ? tugev jutt, kuigi olen lugenud ka paremaid. Igal juhul ?Harju keskmise.

Tagasi kodus

Hanged, t?autos rool vasakul pool, kodu. Meie vallutusretk Euroopa suurimale saareriigile on minevikuks saanud. K?le vaatama peab tunnistama, et on hea kodus tagasi olla.

Muide, n?kus mul aega on kirjutan ma siia veidike UK-st ja eriti Glasgowst. Et kusagilt pihta hakata, pean ?ma, et Tallinn on v?ldes Glasgowga ilus linn. Seda kahel p?sel — a) inimesed ehitavad seal oma eluasemeid ikka t?sti meelevaldselt ja ilma igasuguse p?laani ja maitsemeeleta. Majad on seal ikka suht koledad ja mis k? hullem, b) see kirjusus on seal niiv?k?h?v, et kui meil on erinevad tsoonid a la Kadriorg, Vanalinn, Toompea, Kassisaba, jne. siis seal seal on linn kogu aeg ?ugune. Kui sa kohalik pole, ei saa sa kunagi aru, kas sa oled kohalikus m?es Koplis v?analinnas. Okei, l?s loomulikult teed sa vahet, aga siis on juba hilja.

Šotlastel on olemas hulk rahvuslike tegevusalasi, kui k? domineerivam paistab neist olevat sabas seismine. Kui v?gi v?lik kogunevad Šotlased sabadesse ja kui v?lik ei ole, siis katsuvad nad kusagil kobaras v?likult tihedalt seista. Meil tekkis idee sealkandis sisse viia alkoholi, suhkru ja esmatarbekaupade talongid. Kindlasti nad r?staksid.

Šoti naised on pehmelt ?es matsakad. Nad on suurekaliibrilised ja seda peamiselt horisontaaltasandil. Valdavaks kost?ks on seal v?likult kitsad p?d ja v?likult v?e nabapluus. Suhteliselt humoorikas on neid n? ?ustel, kus ?ine ja alumine osa nende kehast on riietusega kroogitud, j?es keskele ?r?stuse esile tungiva roosa “p?ter?”. Ise nad ei h?ne seda karvav?i, ilmselt on tegu kohaliku standardiga. Riituse valikus on nad sama maitselagedad, kui majade ehitamisel.

V?ke vaheldust pakkus kohtumine kohalike eestlastega, kes kas t?vad v?pivad seal. Selgus, et neid on seal ikka ? parasjagu ja nad polegi v? ? assimileerunud seal.

Ma vaatan siin, et see kanne kipub juba liiga pikaks venima. Kui hiljem mahti saab, siis kirjutan ma lisaks veel Eesti aukonsulaadi avamisest ja sellest, kuidas me sealkandis aega parajaks tegime. Aga v?olla ei kirjuta kah.

Glasgow

Internetiga on UK-s tuuga. Selline kontseptsioon nagu tasuta internet v?nternetikohvik on nende jaoks t?sti v?s. N?eks hotellis, kus ma viibisin oli teoreetililiselt k?WiFi olemas, aga selle eest pidi maksma nael 10 minuti eest. Kuid sellest l?malt pisut hiljem.

J?ime just Glasgowst tagasi ja istume Meelise juures. Plaan on minna linna peale t?ma ja pubitoitu nautima. Nagu ikka n?eldab Henrik selja taga ja teeb sarkastilisi m?usi, p?s mind veenda arvuti juurest lahkuma. Ju ta siis ise tahab masina ligi saada ja k?muu on ainult petteman?r.