pronto.ee

Kui Dark Toweri sarja eelmine raama, “Wolves of the Calla” jutustas peaasjalikult ? k? toimuvast ning viis lugu edasi v? v?, siis “Song of Susannah” on sellele t?lik vastand: teemaarendus toimub t?sti kaelamurdva kiirusega.

Lugu ise l?b kohali samast punktist, kus huntijutt l?s. Erinevalt m?gastest autoritest King isegi mitte ei j? v?lust, et lugeja kogu taustaga kursis ei ole. Kui see raamat avada, siis suure t?osusega ei saa asjasse p?amata hind mitte millestki aru. M? m?s on see ka okei, kuna taoline l?nemine aitab keskenduda sisule ja tegelikult sellised vahekeerutamised on meie ??ute jaoks, kes me oleme eelmiseid osasi lugenud lihtsalt t?.

Eelmiste raamatuid lugenud inimesele torkab silma erakordselt massiline popkultuuri kasutamine teemaarendustest. Taoliseid viiteid on v?lik kohata vahetpidamata, alatest “Watchmen” koomiksist ja l?ades suvaliste populaarsete laulukestega. Paljud nimed ja kohad on v?d elust enesest v?eistest teostest, eelk? just Kingi enda omadest. K? markantsem neist on aga Kingi enda cameo-roll, kus h?ad l?vad mehe enda k?t k?a, et milles v? on. Tavaliselt on ta seda trikki kasutanud oma filmik?kirjade, kus ta peaaegu alati j?b endale imepisikese osa (sarnaselt Peter Jacksoniga n?eks).

?na huvitav on ka l? v?av?d Kingi p?ikust, kuhu ta on kogunud olulisemad Dark Towerit puudutavad l?d. Ausalt ?espaneb mind imestama, et kuidas selle mehe tervis nii k?oli, et ta suutis vahetpidamata tongis olla (ja samal ajal veel raamatuidki kirjutada). Tuleb v?a, et mees on ?roduktiivne kirjanik. Dark Toweri ?parima osa, “The Drawing of the Three” kirjutas ta v?etavalt valmis ?kuuga.

L?useks siis ka natuke atmosf?ist. Ma v?aks, et DT sari muutub iga j?neva raamatuga j?est s?aalsemaks. Steampunkiliks maailm, kus korraga m?vad robotid ja maagia on juba iseenesest k?ks v?line, aga siin tekib selline s?alistlik kompott erinevatest olustikest ja maailmadest, mis minu arvatest on Neil Gaimani poolt ? sarnaselt realiseeritud n?eks “Sandmani” koomiksites. Pidev loksumine reaalsuse ja ebareaalsuse, hullumeelsuse ja kaine m?use vahel on suudetud saavutada nii, et see ei tundu naeruv?ne ja seega ei ole midagi parata. minu poolt hindeks 5.

Kontsert oli ??ja seda peaasjalikult just fiilingu poolest. Eelmise korra tulev? oli v?am, aga see korda oli j?e palju parem tunne. Kes ei k?ud see peaks kindlasti kahetsema.

Martin on tagasi ja parem kui kunagi varem. Ehk siis pean n?uma eelkirjutajatega ja ?ma, et tegu ON sarja k? k?a raamatuga. V?masti siiamaani. Mis kajastub ka hindes: 5+.

Kogu see seeria on nii p?, et ma ei saa inimestest aru, kes kurjustavad ja sinuavad seda meest tellisemeistriks. V?olla ta ongi, aga nii v?t tellised v? alati veelgi suuremad olla.

N?kus ma olen ennast kolmest esimesest k?st l? n?nud pean ma t?a ? asja: mees on t?ne karakteritelooja. Kui n?eks Hobbi raamatutes on k?karakterid ?ugused ja muutub sisuliselt ainult nende nimi, siis selle mehe tegelaskujud ei tule konveierilt. Iga tegelane r?ib erinevalt, m?b erinevalt ja tegutseb erinevalt. N?eks ma ei saanud esialgu aru, miks Arya jupid nii n?ad on, kuni ma l?s taipasin — need on kirjutatud 11 aastase plikatirtsu v?s, kes tahab, et inimesed teda vanemana peaksid. Ehk siis naine ta veel pole, aga laps kah enam v? mitte. M? on ka see, et kui sa loed Jaime ja Tyrioni vastavaid l?, siis hakkad mingil hetkel m?ama, et nad on vennad ka rohkem, kui nime poolest: m?ad on n?eks sarkastilised killuviskajad.

Siiski lisaks ma omalt poolt juurde, et mis jutt siin k? reetmisest ja julmast maailmast. Minu arvates on k?normaalne — l?s ometi ei kirjutata juttu nii, et v? inimesed 21 sajandi t?valt, pistad neile m?d pihku ja sutskad nad siis oma stooris nn “keskaega”. Naeruv?ne, aga enamus kirjanike just nii teevadki ja ei ole suutnud edasi anda ajastutruud m?mist. Kuningad ei ole mingid veidra plekkm?ga mehed suurtel toolidel, vaid eelk? ikkagi poliitikud. Ja poliitika kohta olgu ?ud, et see on nagu vorstivalmistamine: l?produkti tahad saada k? aga tegemise juures olemine ei pruugi mitte k?le meeldida. Maha tapeti need tegelased, kes ise selles s? olid ja ei suutnud oma rolli ?konnas piisava t?usega v?. Idealistidele ei ole poliitikas lihtsalt kohta. Samuti lollpeadele ja hulludele.

Personaalselt meeldis mulle k? rohkem Jaime, Tyrioni ja Joni l?d. Huvitav ongi see, et suhteliselt negatiivse iseloomuga tegelased on suudetud inimlikul tasemel ? s?atseteks teha. N?eks l?poole hakkasin ma Jaimele ja Koerale p?s k?ti kaasa elama, kuna sa hakkad l?s taipama, et see, mida m?es raamatutes esitakase kui lihtsalt kurjust, on siin midagi, mida inimesed teevad, kuna nad on lihtsalt sunnitud nii toimima ? v?eisel p?sel. Sest v? halvad nagu ka v? head ei kipu sellises maailmas kus sul liitlasi pole v? kaua elama.

Nagu n? olid mu kanded viimasel ajal suhteliselt l?ikud olnud. Paljuski oli see tingitud sellest, et mul lihtsalt ei olnud interneti ja sellest, et kanded, mida ma plaanin / plaanisin teha on sellised pikemat sorti. ma logusin nimelt vahepeal l? Gerge R. R. Martini kolmanda raamatu ja vaatasin ? sellise filmi nagu Immortel. ?me nii, et m?a kohta on mul nii m?i hea s??a, kuid kahjuks n? see veidike hoov?st. Eks ma homme p? seda teha.

Mitte ei saa aru, kuhu n?l kadus. K?epealt oli Mart Kalveti s?p?, siis minu ?asu oma, siis oli sitt olla ja siis tuli E-Parkis natuke nokkida. Uoh!

Nii, n?olen ma vaba ja saadav. Ma ei t? enam kusagil ja mul pole hetkel mingeid kohustusi. Ja mul on luuslangis must v?

… annab m?a Delfi asjakohane uudisnupp. Nalja kui palju.

T? l?b ikka suuremaks andmiseks. Ikkagi t?viimast p?a. Kapp on viina ja s? t? ning kost?kah olemas (Halloween, HalloVIIN). Homme seevastu kiman rollim?ijate kokkutulekule.

M?isin Halo ka XBoxi peal l?. Selle peal on asjad veel ilusamad kui arvutiversioonis ja tegelikult ainuke asi mis pinda k? oli see viimane level, kus pidi selle neetud bagiga ringi kimama. See imes, sest arvutis oli seda oluliselt m?am juhtida.

Panen hindeks viie, kuigi v?ese miinusega. Miinus sellep?st, et esimene raamat lihtsalt oli parem. Tegu on sarja teise raamatuga ja omamoodi ?inekuv?alaskega, kus paigutatakse nupp lauale laiali.

V?e kokku t?samad punktid, mi raamatut iseloomustavad:

Robb Stark on ennast siis tituleerinud P?maade kuningaks ja j?ab Lannisteride kottimist.

Stannis (?vana kuninga Roberti vendadest) on oma kuningastaatust samuti kinnitanud. Paraku on ta sattunud Punase N? Melisandre, tuhvli alla, kes on m?u toonud uue jumala ja kamaluga paranormaalseid n?usi.

Renly (teine Roberti vendadest) on samuti oma n? kuningatrooniline kinnitanud. Tegu on m?i kerglase, r?ameelse ning elujanulise tegelasega, kellel sarmile on raske vastu seista. Set? pole tal just raske vasalle leida.

Lannisterid on kindlastanud ennast nn uue ametliku kuninga Joffrey ?r. Lannistere iseloomustab selles raamatu ?ne peataolek ja kogu klanni p?tmine j? ainuisikuliselt k?us Tyrioni madalatele ?dele. Etteruttates ?n, et mees on enam kui tasemel.

Sansa on nagu peata kana. Tema roll on pigem valgustada kuningapalees toimuvat.

Arya lidub maailma m? ringi, sattudes vihma k?t r?ta alla.

M?l toimub ?stavaid asju. Joni liin areneb edasi ja noormees peab v?ema erinevate lahkhelidega. Mehed Mustas on p?nud oma pilgu p?, sest tol ajal kui ??ud Seitsmes Kuningriigis omavahel trooni p?st jagelevad, on seal pead t?as uus n?u vaenlane.

Dany on j?ij?ud rahva ja kolme lohega on teel tagasi oma esivanemate kodadesse, kuid k?ei ole kaugeltki nii lihtne

Juurde tuleb uusi tegelasi ja osa vanadest panevad k?d pea alla. Vihjamisi antakse m?a, et kogu see n?lemine on ainult eelm? oluliselt suuremale draamale, kuid millisele t?emalt … vot seda ei tea.