Mõni aeg tagasi toimus siin tormiline vaidlus Tallinna-Tartu maantee ümber, mis päädis aruteluga biokütuse ümber. Tol hetkel rääkisime peaasjalikult biodiislist. Täna aga tahaks ma rääkida natuke ühest teisest kütuseliigist ehk nn bioetanoolist, täpsemini kütusest markeeringuga E85.
Algatuseks räägime uudisest, mis selle teema minu jaoks algatas. Selgub et kuigi näiteks Brasiilias, Rootsis ja USA-s on nn bioetanool (nagu meil teistsugust eriti saada oleks) juba täiesti arvestatava levikuga alternatiivkütus, avati Inglismaal see kuu alles esimene seda märjukest tankida võimaldav jaam. Britid on seniajani suhteliselt ükskõiksed olnud taoliste arengute vastu, aga tõusvad kütusehinnad annavad lõpuks ka nende naelakoti pihta valusa laksu.
Selgus ka, et jaanuaris avas uksed 20 miljonit naela maksnud UK esimene biokütusetehas, mis hetkel toodab E85 (85% etanooli ja 15% bensiini), tulevikus tõenäoliselt ka butanooli (mis on selle poolest huvitav, et seda saab kasutada ka septsiaalselt ettevalmistatud autodes). Hetkel on tehase tootmisvõimsuseks 70m liitrit biokütust aastas.
Mida me teame E85 kütusest? Esiteks seda, et see ei lähe igasse autosse, näiteks ei tohi kütusesüsteemis olla tavalisi kummivoolikuid ja ainult puhtast magneesiumist või alumiiniumist valmistatud detaile. Paljud uuemad autod on siiski juba biokütusevalmid, näiteks Ford Focus ja mitmed Saabi mudelid (osalise listi leiab siit). Ka on selle “toiteväärtus” mingi umes 30% madalam. Siiski võimaldavad bioetanooli karakteristikuid ka selliseid modifikatsioone, mis tavalise kütuse puhul pole mõeldavad ning näiteks uuemad Saabi mootorid on E85-ga sõites isegi effektiivsemad. Siiski ei saa nende modifikatsioonidega liiale minna, sest vähemalt hetkel peavad kõik seda kütust rüüpavad masinad olema valmis sõitma ka tavalise bensiiniga. Muide, nende markeeringki on FFV, ehk Flex-Fuel Vehicle. Samas kuna piiritusetootmine on niivõrd odav ning enamus riike kus biokütus on ametlikult lubatud seda isegi doteeritakse sest esiteks on selle saastetegur vaid murdosa tavakütusest ning teiseks vähendab see sõltuvust välistarnijatest ning annab tööd kodumaisele põllumajandusele ja kütusetööstusele. Muide osades USA osariikides on üle 10% alkoholisisaldusega kütuse müük keelatud (arusaadavatel põhjustel).
Mida tähendab selline kütus laias laastus ükskõik millisele riigile? See tähendab seda, et põllumajandusse tekib juurde töökohti, samuti kütusetööstusesse. Lisaks lõpetataks nn mittetootmise doteerimine, mis on Euroopas üsna levinud ja mis loob kunstliku eelise mõnedes riikides toodetud kaubale näiteks kodumaise analoogse toote ees. Kui ka meie valitsus seda sammu toetaks saaks Eesti kui vana alkoholiriik vähemalt selles valdkonnas kenast jala maha panna. Aga kas toetab?
ajame viinad kütuseks!
minu isiklik väike religioon on juba ammu hõlmanud ka uskumust alkoholisse kui transpordivahendisse. see töötab ilmlihtsalt – tasub sul vaid ennast täis juua, kui ärkad juba kuskil teises kohas. nüüd lõpuks on teaduslik-tehnoloogiline revolutsioon jõudnud sinna kus minu hing ja süda juba ammu olid.
Mulle tundub see biokütuse idee veidi ..õõvastav. Arvestades, kui täitmatu see tsivilatsioon on, kangastuvad mulle hiiglasuured ülesharitud põllud, kus toodetakse mingit kultuuri, millest saab eriti hästi “mingit energeetiliselt väärtuslikku värki”. Kindlasti on ta geneetiliselt muundatud ja …appi..sealt nad tulevad…trifiidid!
et kui bensiin otsa saab, siis paneb mehhaanik käe mootorisse ja auto sõidab edasi? 🙂
Aga mis selle vedela liitri omahind olla v6iks?
Ma tean, et piirituseliitri omahind on alla krooni.