Eile sattusin õhtu lõpetuseks Beerhouse nimelisse urkasse. Tegemist on erakordselt prosta kohaga, mida iseloomustab kõige paremine vast teenenda personali kliendipõlglikkus ja väljakutsuvus. Asi hakkas sellega pihta, et sünnipäevalaps (meil olid mõned kaasas) oli mutikostüümis. Soliidselt mustas ja lipsuga. Sellises pesus teda igatahes sisse ei lastud, vaid ta pidi selle seljast maha koorima (lipsuga ei teenidata?). Teine asi oli turvamees, kes mutikostüümi nähes unustas teised inimesed sootuks ja käis administraatolile nagu uni peale, et kas ta nüüd juba võib sellele poisile peksa anda. Ja käis ja käis. Üks tüüp oli keskmisest stampkundest (175cm pikk ja vähemalt 100 kilo raske) veidike kõhetum ning sellel sepal sikutati jõuga särk seljast, et vaadata ega tal süstimise jälgi kusagil ei ole — neil seal narkareid ei teenindata. Need tegelased kes asju lauda tassisid olid samuti sellise näoga, et nad on nädalase tativaru juba ammu ära kasutanud ning ainult selle tõttu ei ole nad su õlle sisse sülitanud. Ja see jube akordionimees oli tegelikult veel kõige normaalsem inimene kogu baari peale. Kui vähegi võimalik, siis edaspidi ma enam sinna ei satu.
8 Comments
Post a comment
kas see on see endine raeköök? sääl hella hundi vastas?
Seesama
Ainult et sa pidasid ilmselt silmas Eeslitalli. Hell hunt on sutsu teise koha peal.
Ei nohh, täitsa lõpp! Aga kuuldatavasti on too urgas va Vene mahhvia omanduses. Ja omanikud sääl jubedate nägudega võllaroad. Eks kala hakka ikka pääst mädanema. Märjuke sääl küll muidu kuradi hää.
Eks sihukest teenindamist kohtub nii mõneski kohas. Minu meelest on probleem palju sügavam, kui konkreetselt Beer House´is toimuv. Minu meelest näeb sellist masendavat teenindamist tänapäeval päris tihti.. Ja mulle tundub, et süüdi on *teenindava personali ebaprofessionaalsus ja matslikkus*.
Kui 7-klassi haridusega luuser saab endale administraatori (turvamehe, müüja jne) koha tähtsas restoranis – muidugi lööb uhkusest üks kollane vedelik pähe. Noh sõltub inimestest kah muidugi, aga teatavasti oleme juba rahvuse poolest kõik piisava koguse õelusega rikastatud, ja oma täntsust tunnetades, tahab õelus rakendust leida… Mõnel on kodus probleeme ja ta hea meelega elab oma viha kliendi peal välja, mõni on lihtsalt väsinud 100-kilostest ligi tikkuvatest kundedest. Sest ega see *klient enam kuningas ei ole* – pigem vastupidi…
Ma lausa imestan, võib olla olen ise nii nõudlik inimene, aga olen viimati liiga paljudes kohtades kohtanud sellist teenindamist, kus lihtsalt tahad ringi pöörata ja minema jalutada. Ja kuidas siis need (tihti, kuid mitte alati) personaali teenindamiskursuseid läbinud inimesed võivad endale lubada sellist _ebaprofessionaalset_ käitumist? Sest just nemad jäävad ilma kliendist ja tema rahast, mis nende siht ju lõppude lõpuks ongi.
Pean ennast kannatlikuks ja vähenõudlikuks inimeseks, aga üks söögikoht on mind nii välja vihastanud, et ma vandusin endale, et sinna enam iial jalga ei tõsta. See oli Raeköök 1991. aastal. Sel ajal võis sinna veel vähemalt ülikonnaga minna, aga asi oli teeninduses. Nagu näha, ei ole aastate jooksul mitte midagi muutunud. Olen käitunud õigesti.
Aga seal mängib suht hea punt tantsuks reedeti. Käin seal ans. Presidendi pärast:)
Kuulge sõbrad. Sattusin reedel B-H-si.Võtsin suupisteid ja õlle,- oli väga hea. Ja tantsumuusika oli fantastiline !!!. Mängiski punt , mille nimeks PRESIDENT. Jumala lahe oli. Kindlasti lähen veel sinna, kui sama bänd mängib. Ni , et sõbrakesed jalad alla ja tantsima.