Vaat ei ole mina nõus Lauri Lukase seisukohaga, et tegu on sarja viletsaima raamatuga. Lugesin jutu läbi ja pean tunnistama, et see oli kõvasti parem kui “The Bridge of Birds” ja vähemalt sama hea kui “The Story of the Stone“. Nagu näha on kolm kohtu seadus ja lõpuks ometi on mees saavutanud selle, mis kahes esimeses osas kõvasti soovida jättis — nimelt jutuvestmise sujuvuse. Pean tunnistama, et just sellepärast on eriti kahju, et mees rohkem jutte pole avaldanu — ta on just asja käppa saanud ja nüüd võiks justkui tõsisemalt andma kukkuda. Aga võta näpust.
“Kaheksa Pädeva Härrasmehe” näol on tegu tegevusküllase fantaasiakrimkaga, mis pole ka üllatus, arvestades autori kahte eelnevat raamatut. Loomulikult toimub kõik endiselt Vanas-Hiinas, kus maagia on kõikjal ja jumalad inimestele lähedal ja loomulikult on peategelasteks taaskord Kümnes Härg ja Isand Li.
Raamat algab sellega, kus meie sõbrad on kinni nabinud Hiina kõige kõvema sarimõrvari (kellel on lisaks kõrilõikamisele must vöö ka kokanduses). Sellal kui nad kärsitult ootavad I peale täppi, ehk seda kuidas paharetil pea otsast lüüakse tormab keset päris päeva linna keskväljakule ülesärritatud zombie ning kukub tegelasi rappima. Selline ülbus ühe elava surnu poolt on kõikide jaoks üllatuseks, sest zombied ju päikest ei kannata. Mis leidis kohe ka kinnitust, sest peatselt tegelase entusiasm rauges ja natuke hiljem raugesid ka ta elumärgid (kui neid nii võib nimetada). Sel hetkel ei osanud keegi arvata, et tegu on järjekordse suurekaliibrilise seikluse avaakordiga.
Üks asi järgnes teisele, aetakse asju Isand Li vana sõbra ja elava pühaku Taevase Isandaga, paljastatakse Mandariinide kontrabandismiskeem, leitakse jälgi kuulsatest iidsetest šamaanidest, keda kutsutakse ka Kaheksaks Pädevaks Härrasmeheksning lõuks avastatakse ka see, mis neid kõike seob.
Raamat on piripilgeni täis erinevaid nüansse Hiina elust-olust, viiteid erinevatele legendidele ja nagu ikka jookseb kõik kokku ühte lastelaulu. Head lugemist.
PS. Kui raamatut pole, aga tahate osta, siis klikake siia: “Eight Skilled Gentlemen
Goat, goat, jump the wall
Grab some grass to feed your mother
If she’s not in field or stall
Feed it to your hungry brothers
One … two … three … four … five … six … seven … eight!
Eesti kirjastustes tõlkevaliku üle otsustajad võiksid tõesti kaaluda Barry avaldamist. Kuna tegemist on millegipärast üsna tagaplaanile surutud (aga samas kultusmainet omava) kirjanikuga, ei tohiks õiguste hankimine eriti üle jõu käiv olla.
Pole põrmugi halb idee. Ma vaatasin, et tekst allub ka üsna kergelt tõlkimisele. Põhiline probleem minu jaoks on see, et kuidas need hiinakeelsed terminid eesti kirjapilti teisendada. Meie keel on ka hääldatavuselt palju paindlikum kui inglise oma ja seega peaks olema erinev ning originaalilähedasem ka kirjapilt.
Noh, tõlkijaid, kellel mõnel üks, aga mõnel rohkemgi raamat ette näidata, peaks meil tutvusringkonnas jaguma 🙂
Peaks asjast huvitet kirjastuse leidma kõigepealt.
Küsimus ei ole ju inglise keeles. Küsimus on hiina keele õiges kirjapildis tõlke sees.
Kui juba tõlkimiseks läheks, poleks see probleem ega midagi. Eesti keelde on tõlgitud 4-5 Robert Hans Van Guliku maailmas ülipopulaarset kohtunik Di mõrvalugu. Tegemist on samuti Lääne (täpsemalt Hollandi) kirjanikuga, kes oma lood paigutas vana – Hiinasse. Eks saa ju sealt vaadata, kuidas seal olukord on lahendatud (eestikeelsetes tõlgetes siis) või mõne muu lahenduse välja mõelda.
Kuigi on loomulikult olemas ka täiesti tõlkimatuid raamatuid – näitena olgu ära toodud Jeff Nooni “Automated Alice” – Barry kolm lugu nende hulka õnneks ei kuulu.
Kui rääkida Hugharti tõlkimisest, siis peaks sellega tegelema isik, kes tunneb hästi nn. hiina wärki ning oleks pisut kodus ka inglisekeelses sinoloogias… st. kindlasti ei sobi selleks vaid inglise keelt oskav fantasyhuviline…
Vot .. just sellest ma siin räägingi!