Enamus inimesi, keda ma tunnen on avaldanud imestust selle ? et ma pole seda raamatut lugenud. T?seks on see raamat loetud ja n?on minu kord avaldada imestust selle ? mis raamatut t?elt NEMAD on lugenud. V?malt nende jutust tundub mulle k? et nad on lugenud sootuks teistugust “Rehepappi”.
Esiteks tegu pole mingi naljalooga, kuigi see pealiskaudsel vaatlemisel v?nii tunduda. Tegu on t?e jutuga t?tel teemadel. Kui pisut ?stada, siis see raamat v? olla Gabriel Garcia Margueze “Sada aastat ?ndust” kodumaine variant. Nimelt m?as teoses pole tegelikult peategelaseks mitte konkreetne indiviid, vaid pigem mingi abstraktsioon: atmosf?, m?laad, inimlikkus (v?elle puudumine).
Minu arvates on kurb kuulda t?kasvanud inimeste suust ettepanekut, et l?me Euroopasse rehepappidena. Miks? Kogu see raamat koosnes tegelaskujudest, mis olid omamoodi kehastunud n?ed eestlaste rahvuslikust (vaimsest) v?susest: lauslollus (sulane Jaan), pime p?seta vihkamine (R?u Rein), ahnus (aidamees), kahepalgelisus (Koera Jaan), rahvuslik kitsarinnalisus (Ints), jne. K? kes raamatus v?gi n?asid ? mingisugustki au v??nnet langesid kohe teiste p?alla, neist ei saadud aru ja neid kahtlustati kohe k??likes surmapattudes ning l?s sai enamus neist hukkagi. Rehepappi eristas neist ainult see, et kui ??ud tegelased olid laiskvorstid, kahepalgelised kaabakad ja valevorstid, siis rehepapp oli t?elt samasugune nagu k???udki, ainut teistest lihtsalt pisut vanem ja kogenum ning mis k? olulisem tema elu oli juba elatud ja ta sai seet? seda v?masti silmanurgastki juba k?lt vaadata. Seet? oli huvitav n?, kuidas mees alles oma pika elu l?irgel hakkab aduma, mis elus valesti on, samas teades, et tema jaoks tuli see teadmine juba liiga hilja. Kas me ikka peaksime minema Euroopasse valetajate, varastajate, allapoole-v?l?te, t?jate, lollide ja ahnete tegelastena, kelle vaesus on tingitud mitte v?stest v?lustest, vaid pigem sellest, et t? ei j?aega, kuna kogu meile antud aeg kuulub urgitsemisele, vassimisele, r?misele ja v?stamisele? Ja kui kunagi peaks taevast midagi s? langema (ka pime kana leiab teinekord tera), siis s? selle kohe ? v?atame maha ja vireleme puuduses edasi.
See k?meenutab mulle v? kadunud Toomas Uba lemmikfraasi: “Oma mees Havannas.” Kui ta oleks seda raamatut, mille pealkirja ta nii tihedalt tsiteeris, ka t?selt l? lugenud, siis ta saaks aru, kui lolli v?use ta t?