pronto.ee

Ehk siis n?lavahetus koosnes kahest olulisest komponendist. T? puhkus v?as?koosoleku n? ja silmude tegemine.

Silmudega on selline piinlik lugu, et enamasti ei osata neid teha. Tulemuseks on sellistel puhkudel r?e mudamaitse, mida isegi t?e kogus ketšupit ei suudaks l?atada. Seega seletame ?, kuidas v? k?.

1. P? silmud kinni. Neid p?kse erinevate vahenditega — k?a, torudega (mille sees on roiskuv liha, n?eks maanteevahvel) ja vanade botikutega.
2. Topid nad elusast peast suurde anumasse.
3. Kallad neile peale soola ja klopid nad vahule. Sool tapab silmud ja samas seob nende lima, mis mudamaitse annab. Tulemuseks on selline vahukoorelaadne asi, mis kalade ?r tekib. Kui vaht roosakaks l?b, t?ndab see seda, et silmud ei erita enam lima vaid verd. Siis on aeg l?ada.
4. Pesed silmud puhtaks.
5. R?d
   
6. S?(soovitavalt saiaga) v?arineerid.

Tulemus on v? hea!

Kingdom of Loathing on uus hullumeelne internetim?. kas m? on hea? ?ski m?, kus ?karakteriklassidest on Akordionivaras ei saa ometi halb olla!

V?av?Delfist:

Reede kuulub maanaistele (11)
Res Publica teeb Reedest abilinnapea (29)

V?e pildike praegusele EL-ga seotud v?rgile:

Nii … k?pealt teeme ?asja selgeks: Althea on ikka eriliselt m?tu ja isekas bitch, kellele ma Ronica asemel ei usaldaks ?gi perekonna asja, ilma, et keegi tal ??ei vaata. Kirjanik on ilmselt katsunud kogu triloogiat kirjutada traditsioonilise fantaasiajutu v?s, kuid v?a tuli midagi sootus jubedamat — Althea, kellel tegelikult pole mitte ?gi head p?st laevale, on seda millegip?st enda omaks hakanud pidama — mitte perekonna jaoks, vaid ENDA jaoks. Enamgi veel — kuigi Bingtownis on orjapidamine keelatud ei tule talle p?gi, et Vivacia on samuti indiviid ja omab ?i enda n?must asjast. Selline asi ajas kogu jutu v?el sita keema. Selliseid tegelasi ei tohi idealiseerida. Nagu “Tom ja Jerry” multikas lootsin ma alati, et hiir saaks tappa ootasin ma siin kannatamatult et tibi oma vitsad saaks. Asjatu lootus.

Phuh. N?on see siis s?elt ?. “Ship of Destiny” on seega siis triloogia kolmas raamat ja samal ajal ka neist kolmest k? parem. Seega hindeks neli, kuna see on neist kolmest ka ainuke, mida ma ei pidanud v?si hambad tangis l? n?ma. Loomulikult on ka see tarbetult liiga pikk, kuid v?masti oli proua aru saanud, mis kohad imevad ja neist v?m kirjutanud. Suur t?!

Hobbil on kirjanikuna ?suur viga. Tal on raamatus ainult ?tegelane. Jah, ma saan aru, et nimesi on rohkem, kuid millegip?t m?vad ja tegutsevad tegelased alati sarnaselt. T?selt suurep?sesse stoorisse on ta pannud erakordselt kahedimensionaalsed tegelased. P?s on ilmset ka ilmne — kui Farseeri sari baseerus ? indiviidil, siis see triloogia toetub tervele laiemale jutuliinile. Hobb arendas stoori kenasti v?a, kuid unustas selle sisse meeldej?aid karaktere sokutada. Sellep?st teeme talle suure h?-h?. See kumab muide l? ka pisut teise nurga alt — nimelt tegelased, kelle k?l lauajalg on intelligentsuse kehastus, muutuvad paugupealt Mensa klubi liikmeteks, kui stoori seda n?. Miks nad ei v? kogu aeg nii nutikad olla?

Kokkuv?ks — ?e pange mu vingumist v? t?le. Triloogia on lugemist v?t, kuid varuge kannatust. Ma vingun peamiselt rakendamata j?ud potentsiaali p?st.

Kes s?el k?, on kevadeks l?ud. Praegu teen k?selleks, et t?ada selle v?e vettpidamatus.

?es?a sitt lugu juhtus. N?lavahetuse kadudesse l? mu telefon.

Tallinnas liigub ringi Hea Uus Heli. K?us: mida teha vana Heliga?

Pole midagi parata. Umbes poole jutu peal olin ma ? veendunud, et raamat saab minu k?t hindeks nelja, kuid l?l? nii kahem?eliseks ja antiklimaatiliseks (erilised t?d selle eest, nagu keegi siin juba m?is loomulikult Satrapile), et hinne kukkus kolinal.

Lisan veel siia juurde, et p?sed l?vad vead olid loomulikult samad, mis esimeselgi raamatul: poliitika ja merendus. Hobb ei jaga kummastki valdkonnast v?matki matsu, aga selle eest on tal kange tahtmine sellest pikalt ja laialt leelotada.

Muide, selle raamatu puhul j?n ma ka veendumusele, et proual on veel ?suur viga. Ta nimelt ei suuda “olla seal”. Ta on v?d inimesed t?p?a ?konnast, r?stanud nad veidratesse fantasy riietesse ja voila. No kuulge, nii see asi ei k? Kogu elu k? seal t?p?aste v?tushinnangute alusel, mis on aga totter, arvestades sellega, et tausts?em selges?iselt ei luba seda. N?eks kuidas saab olla, et aadlit?k (sisuliselt Malta oli seda) ei saanud kunagi oma seisusele vastavat koolitust. Eriti arvestades, et k?Kaupmeeste omavahelised lepingud olid tagatud kas raha v?ereliiniga. T?d ei v?d oma lepingukohustusi absoluutselt t?elt, mis on t?sti ebausutav, arvestades s?ga. Ma v?aks ka seda, et enamus tegelaskujusi p?d Kassnaise v?ene ?mehe s?oomi. Esimesest sai k?p?amise peale kung-fu meister ja teise kohta kehtib ?s, et annab Jumal raha, annab ka m?use. Tobe!

Okei, aga r?ime ka heast. S? ise on ju v? hea. Endiselt on meeldiv lugeda Kenniti rida. Madude/draakonite liin areneb edasi ja on ? intrigeeriv, lisaks on alati huvitav teada saada, mis saab Wintrowst ja Vivaciast. Olgem ausad, kui ?t?selt hea jutt on ? solgitud papist tegelaste ja ebaloomulikult pika ja ebap?va pl?ga (mida editor oleks pidanud v?a l?ma), siis see raamat on selline. ?ge lugemata j?e, aga varuge enne veidi kannatust.

’nuff said! Sellenimeline ?ubi ei k? kassi saba alla kah mitte!