Eesti sai teisest grupist siis finaali, kusjuures omavahel öeldes konkurentidega võrreldes kõige parema looga. AGA! Natuke õõvastav on lugeda lehtedes ilumunud suurte tähtedega esikaanelugusi.
Kas meie latt on tõesti nii madalal, et jubedat juubeldamist tekitab juba ainuüksi finaali jõudmine? Ma pean silmas siinkohas seda, et teises grupis sai edasi ju 10 lugu 19-st ja esimesest koguni 10 lugu 18-st? Minu arvates on LOOMULIK, et ennast laulurahvaks tituleeriv kontingent mahub selle 53% hulka, mis lõppvooru edasi läheb. Ausalt öeldes tekitab selline asi hoopis küsimuse, mida me eelmistel aastatel valesti tegemine — ma ei taha siinkohas mitte Paadamile etteheiteid teha, rahu temaga, vaid hoopis juhtida tähelepanu sellele, et kui me tehtud vigadest ei õpi, siis hakkame edaspidi taas sattuma selle häbiväärse vähemiku sisse kellele publiku arvates elevant on igale poole peale astunud.
Muide, ma olen kindel, et tegelikult on elevant selles mängus patust puhas ning ebaedu süüdlasteks on pigem halb PR, ebakindlus, oskamatus ennast presenteerida ja oma tahet maksma panna. Päeva lõpus hääletab rahvas ikkagi võitjate poolt, mitte nende, kes paremini lõõritada oskavad. Selles asjas oleks vaja rohkem kainust ja kaalutletust kõigi asjaoliste poolt ja küllap siis ka õnn meie õuele jõuab.
Post a comment