Enamus inimesi, keda ma tunnen on avaldanud imestust selle ? et ma pole seda raamatut lugenud. T?seks on see raamat loetud ja n?on minu kord avaldada imestust selle ? mis raamatut t?elt NEMAD on lugenud. V?malt nende jutust tundub mulle k? et nad on lugenud sootuks teistugust “Rehepappi”.
Esiteks tegu pole mingi naljalooga, kuigi see pealiskaudsel vaatlemisel v?nii tunduda. Tegu on t?e jutuga t?tel teemadel. Kui pisut ?stada, siis see raamat v? olla Gabriel Garcia Margueze “Sada aastat ?ndust” kodumaine variant. Nimelt m?as teoses pole tegelikult peategelaseks mitte konkreetne indiviid, vaid pigem mingi abstraktsioon: atmosf?, m?laad, inimlikkus (v?elle puudumine).
Minu arvates on kurb kuulda t?kasvanud inimeste suust ettepanekut, et l?me Euroopasse rehepappidena. Miks? Kogu see raamat koosnes tegelaskujudest, mis olid omamoodi kehastunud n?ed eestlaste rahvuslikust (vaimsest) v?susest: lauslollus (sulane Jaan), pime p?seta vihkamine (R?u Rein), ahnus (aidamees), kahepalgelisus (Koera Jaan), rahvuslik kitsarinnalisus (Ints), jne. K? kes raamatus v?gi n?asid ? mingisugustki au v??nnet langesid kohe teiste p?alla, neist ei saadud aru ja neid kahtlustati kohe k??likes surmapattudes ning l?s sai enamus neist hukkagi. Rehepappi eristas neist ainult see, et kui ??ud tegelased olid laiskvorstid, kahepalgelised kaabakad ja valevorstid, siis rehepapp oli t?elt samasugune nagu k???udki, ainut teistest lihtsalt pisut vanem ja kogenum ning mis k? olulisem tema elu oli juba elatud ja ta sai seet? seda v?masti silmanurgastki juba k?lt vaadata. Seet? oli huvitav n?, kuidas mees alles oma pika elu l?irgel hakkab aduma, mis elus valesti on, samas teades, et tema jaoks tuli see teadmine juba liiga hilja. Kas me ikka peaksime minema Euroopasse valetajate, varastajate, allapoole-v?l?te, t?jate, lollide ja ahnete tegelastena, kelle vaesus on tingitud mitte v?stest v?lustest, vaid pigem sellest, et t? ei j?aega, kuna kogu meile antud aeg kuulub urgitsemisele, vassimisele, r?misele ja v?stamisele? Ja kui kunagi peaks taevast midagi s? langema (ka pime kana leiab teinekord tera), siis s? selle kohe ? v?atame maha ja vireleme puuduses edasi.
See k?meenutab mulle v? kadunud Toomas Uba lemmikfraasi: “Oma mees Havannas.” Kui ta oleks seda raamatut, mille pealkirja ta nii tihedalt tsiteeris, ka t?selt l? lugenud, siis ta saaks aru, kui lolli v?use ta t?
T?e raamat k? kuid pani ka Sinu nii m?i kord naeru pugistama.
V?agu ?na Endel ?s: “Kuse p?!” 😉
Venelane oled v?Sinu jaoks on k?seal lollid, lojused ja laisad. Meie teiste jaoks ka, kuid mitte v?staval kombel, vaid nii nagu me olemegi. Eestlane tunneb selles raamatus ennast ? ja just heast k?st. Peale raamatu lugemist on hoopis teine tunne bussis j?st s?, sest sa tead, et k?teised s?vad ka – oleme ju rehepapirahvas 🙂 (PS. Selle kommentaari autor ei ole bussiga s?ud niikaua kui ta m?tab)
Eestlane mitte ei tunne ennast ? heast k?st, vaid ta tahab kogu s?est ennast niiviisi n?. Kui keegi mees arvab, et ta on Liivimaa parim ratsutaja, kuigi ta pole elu sees kordagi sadulasse istunud, siis ei t?nda see veel automaatselt, et tal ?s on. Kui eestlane soovib, et ta oleks tark ja kaval, siis ei t?nda see automaatselt seda, et ta ka tegelikult on selline.
Loe raamat veel l? ja sa m?ad, mis on kirjutatu suhteliselt h?i varjatud alatoon: see, et eestlastel on kehv elu, on eestlaste endi s?s?d bussiga j?st, t?takse piletihindu, mis omakorra sunnib ka paljusi muid piletita s?a, mis omakorda muudab trahvimise jumalast tulutoovaks ?ks, mis l?b l?s sellega, et vaesemad ja aremad k?ad jala, kuna nad ei julge enam bussis s?, sest a) see on liiga kallis ja b) juge kergelt j? vahele, kui katsuda j?st s?.
Ehk siis m?n riisus talupegi, talupojad omakorda riisusid m?iku, kui m?ikul nodi otsa sai, siis seda karmimalt ta talupoegi riisus. M?n v?s alati rohkem, kui talupojad, mist? tekib kinnine ring, kus reaalset tootmist ei toimu, vaid nihutatakse v?tusi edasi tagasi, kuni s?em ?kuumeneb ja kokku jookseb. Ja loomulikult varastasid ju eestlased ka ?eiselt ja seda sama suure m?a, kui m?ikultki. Kui sa juba persevest oled, siis oled sa persevest k? vastu.
Muide, ma lugesin mingite tegelaste irinat, et miks ametnikud saavad nii palju pappi. Panite t?le — raha k? nendele pinda k? kuid keegi ei k?ud, miks ametnikud t?ei tee. Taoline asi on eestlaste jaoks nii tavaline ja seet? keegi suurt vaeva ei viitsigi n?.
V?kuidas tahad, aga raamat kirjeldab minumeelest ? h?i eestlase olemust. “Euroopasse l?me” me sellistena nagu oleme!