See Registeri artikkel räägib põgusalt sellest, kuidas lahtisel koodil baseeruvad rakendused (antud kontekstis andmebaasid) mitte niivõrd ei konkureeri kommertsiaalsete lahendustega, vaid lausa toetavad neid. Kuigi autori mõte liikus vähe teisi radu pidi on tal minu arvates siiski point. Avatud koodiga tarkvara eeldab kõigile kättesaadavat riistvara ja infrastruktuuri, seega vähemalt antud hetkel jääb avatud tarkvara siiski lowend rakenduste jaoks. Kui nõuded tarkvarale kasvavad, minnakse peaaegu vältimatut üle kommertsiaalsete lahenduste peale.
Sisuliselt tähendab kogu see asi seda, et lahendused nagu MySQL ja PostgreSQL sillutavad sellistele firmadele nagu Oracle teed — kui vanasti olid relatsioonilised andmebaasid kättesaadavad ainult firmadele, kellel oli raha rohkem kui Jumalal, siis tänapäeval on SQL taskukohane kõigile. See tähenda(s/b) ka andmebaasimootoreid kasutavate rakenduste järsku kasvu — ma pean siinkohas silmas ka webilehti/portaale/jne. Kui rakendusi on piisav kriitiline hulk, siis on vältimatu ka see, et osa neist muutuvad nii populaarseteks, et nad on võimelised märkimisväärselt raha sisse tooma. Miinuskülg sellel kahtlemata see, et nõuded riist- ja tarkvarale kasvavad teisele poole vabavara poolt võimaldatavat. Näiteks MySQL arendajad ignoreerisid päris pikalt triggereid ja salvestatud protseduure, kuigi praeguseks on nende vaated asjale oluliselt muutunud. Siiski faktiks on see, et kasvanud nõudeid ei ole enamasti mingil hetkel võimalik vabavaraga rahuldada ja seetõttu võetakse kasutusele kommertsiaalsed rakendused. Ehk siis koos rakenduste arvu kasvuga kasvab ka näiteks Oraclet kasutavate süsteemide hulk, mis omakorda viib alla selle firma toodete hinna, mis omakorda madaldab üleminekupunkti veelgi.
Kuidas see mõjutab vabavara arengut? Arvestagem siin sellega, et tegelikult proportsionaalselt Oracle installatsioonide kasvuga, kasvab ka vabavaral baseeruvate lahenduste kasv. Siiski probleem on selles, et vabavaralisi lahendusi on liiga palju. See tähendab seda, et paar suur monoliitset kommertsiaallahendust saavutab võrreldes näiteks MySQL oluliselt suurema osa kui esmapilgul oleks võinud arvata ja seda suuresti tänu viimase abile. Everyday portal on selles mõttes hea näiteks: MySQL jäi asjale päris kiiresti kitsaks ja paljuski tänu sellele võeti kasutusele Oracle. Ma kasutan Oraclet eelkõige just näitena, kuna meil on siin muidki tegijaid nagu IBM, SyBase, Microsoft, jne. Kuid viimasel ajal on nende arv järsult vähenenud, kuna üleüldise konsolideerumise laine tõttu on kommertsiaaltarkvara tarnivate firmade arv kahanenud. Ainuke võimalus vabavara jaoks on tegelikult see, et varem või hiljem peavad ka oma käe peal tegutsejad hakkama leibu ühte kappi panema, et vältida sattumist punasesse raamatusse.
Post a comment