Halo jõudmine videomängust telerisse või suisa kinno on olnud teemaks juba poolteist aastakümmet. Algselt olid sellega seotud sellised nimed nagu Neill Blomkamp ja Peter Jackson, kuid pärast finantsläbirääkimiste karile jooksmist (Halo kaubamärgi omanik Microsoft arvas, et dollarid võiks laekuda produktsioonifirmalt sellal kui viimane arvas täpselt vastupidist) hingitses projekt filmihaiglas tilgutite all, millimeetri kaugusel teisest ilmas. Paari aasta eest hakkas asi siiski vaikselt susisema ning kuigi COVID-19 lõi algsele plaanile korraliku kaika kodaratesse on sarja kolm esimest osa nüüd Paramount+ kanalis saadaval ning viis järgmist nädalaste vahedega ilmumas.
Kuigi sari toetub suuresti Halo mängude universumile on sarja tegijad algusest peale toonitanud, et see see eksisteerib paraleelmaailmas. Kuigi üldine süžee on suures plaanis sarnane eksisteerivad mõningased olulised erinevused mis tähendab, et sündmused ei korda täies mahus mängus aset leidvaid ning samade tulemusteni jõutakse teinekord teisi teid pidi.
Niteks hakkab sari pihta jupp maad enne esimese Halo sündmuseid. Sparta programm eksisteeris juba mõnda aega kuid selle esmaseks eesmärgiks oli tegeleda inimestest mässajatega kelle vastu tavaliste sõdurite kasutamine oleks võinud tõstatada ebamugavaid küsimusi. Küsitav eetiline taust jookseb läbi nii peategelase John-117 sisekaemuste, suhetest oma kaaslastega ja loomulikult vastastega (“Nad ei ole inimesed!”). Kui teokraatlik Covenant segastel asjaoludel inimestele kallale tungis, rehabiliteeris see osalisel kogu ettevõtmise millest sõjardid varmalt kinni haarasid — spartalased olid ainsad kes olid võrdväärsed vastased tulnukate sõjameestele ja sestap rakendati neid kui esimest ja viimast kaitseliini.
Rääkides sisekaemustest tuleb mängu ka üks suuremaid erinevusi sarja ja mängu vahel: sarjas ei ole tegemist nimetu ja näotu tegelasega kes toimib rohkem žabloonina mängija jaoks. Nii tema ise kui tema meeskond kannab kiivreid vaid lahingusituatsioonides, neil on minevik ja tulevik. See loob omamoodi vajaliku kontrasti lahingusituatsiooni pidurdamatute ning ülivägivaldsete supersõdurite ja nende meeste ja naiste vahele kelle nägu visiiri taga on. Tänu selle tunduvad eetilised ja moraalsed dilemmad palju tõetruumad.
Loomulikult ei piirdu kogu sari vaid paari tegelasega, spartalasi ümbritseb terve hulk sõjaväelasi, poliitikuid, mässajaid, piraate, tsiviilsikuid, tehisteadvusi ja loomulikult tulnukaid. Detailidesse ma siinkohas laskuda ei tahaks, paistab, et põhiliselt käib tegevus ammu väljasurnud tulnukate tehnoloogia ümber mida jahivad nii inimesed kui covenant. Kuigi sarjast on veel kaks kolmandiku ilmumata on selge, et sarja esimese hooja läbivaks teemaks on tee rõngasplaneedile mille järgi sari oma nime on saanud.
Mida Halo meenutab? Arvestades sellega, et tegemist on sarjaga mida hakati väntama juba paari aasta eesti on üllatav, et see sarnaneb kõige rohkem selliste sarjadega nagu “The Mandalorian” ja “Foundation”. Ning mingil määral ka varasema “Dark Matter”-ga.
Kas see on vaatamist väärt? Lühike vastu on jah. Personaalselt tundus sarja algus mulle naiivne, kuid juba esimese hooaja lõpus tundus sari oma identiteedi leidvat ja pärast seda tundus iga osa lõppevat liiga vara; nüanss mis torkab silma nende filmide ja sarjade puhul mis on vaatamist väärt. Ei saa salata, et tal on oma probleemid kuid need on suhteliselt tühised.
Pluss loomulikult see, et juba on ametlikult tellitud sarjale ka teine osa mis näitab, et testvaatajad on sarja jätkuhooaja vääriliseks pidanud.
Post a comment