Pole midagi parata. Umbes poole jutu peal olin ma ? veendunud, et raamat saab minu k?t hindeks nelja, kuid l?l? nii kahem?eliseks ja antiklimaatiliseks (erilised t?d selle eest, nagu keegi siin juba m?is loomulikult Satrapile), et hinne kukkus kolinal.
Lisan veel siia juurde, et p?sed l?vad vead olid loomulikult samad, mis esimeselgi raamatul: poliitika ja merendus. Hobb ei jaga kummastki valdkonnast v?matki matsu, aga selle eest on tal kange tahtmine sellest pikalt ja laialt leelotada.
Muide, selle raamatu puhul j?n ma ka veendumusele, et proual on veel ?suur viga. Ta nimelt ei suuda “olla seal”. Ta on v?d inimesed t?p?a ?konnast, r?stanud nad veidratesse fantasy riietesse ja voila. No kuulge, nii see asi ei k? Kogu elu k? seal t?p?aste v?tushinnangute alusel, mis on aga totter, arvestades sellega, et tausts?em selges?iselt ei luba seda. N?eks kuidas saab olla, et aadlit?k (sisuliselt Malta oli seda) ei saanud kunagi oma seisusele vastavat koolitust. Eriti arvestades, et k?Kaupmeeste omavahelised lepingud olid tagatud kas raha v?ereliiniga. T?d ei v?d oma lepingukohustusi absoluutselt t?elt, mis on t?sti ebausutav, arvestades s?ga. Ma v?aks ka seda, et enamus tegelaskujusi p?d Kassnaise v?ene ?mehe s?oomi. Esimesest sai k?p?amise peale kung-fu meister ja teise kohta kehtib ?s, et annab Jumal raha, annab ka m?use. Tobe!
Okei, aga r?ime ka heast. S? ise on ju v? hea. Endiselt on meeldiv lugeda Kenniti rida. Madude/draakonite liin areneb edasi ja on ? intrigeeriv, lisaks on alati huvitav teada saada, mis saab Wintrowst ja Vivaciast. Olgem ausad, kui ?t?selt hea jutt on ? solgitud papist tegelaste ja ebaloomulikult pika ja ebap?va pl?ga (mida editor oleks pidanud v?a l?ma), siis see raamat on selline. ?ge lugemata j?e, aga varuge enne veidi kannatust.
Tawny Mani – sari on tunduvalt parem, kuigi kannatab samuti Hobbi p?ea – liigse lobisemise – t?.