pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Don’t Panic

Don’t Panic

Ma tean, ma tean. Olen olnud laisk ja lükanud asju edasi ebamäärassesse tuleviku ning seetõttu käisin vaatasin Hitchhiker’s Guide to the Galaxy filmi alles eile ära.

Mida ma arvan asjast? Noh, ma ei oskagi kohe öelda, filmi läbiv teema oli sama mis raamatul. Mulle meeldis näiteks montipüütonlik avalaul, mida delfiinid esitasid. Paljud asjad olid teistmoodi, näiteks ei rääkinud Ford töödejuhatajat buldooseri ette, vaid lihtsalt käristas kõikidele tegelastele õltsi välja. Esialgu valmistas selline lahendus mulle sutsu pettumust, kuid hiljem hakkasin mõtlema, et tegelikult polnudki see halb lahendus — kui taoliseid kohti oleks hakatud läbi mängima, siis oleks see film tulnud neljatunnine (mis minu arvates polekski väga halb olnud, siis igav ei hakanud mul hetkekski ja film tundus pigem lühike kui pikk). Selliseid kohti oli veel, kui peaaegu kõik neist olid pärast mõningast mõtlemist vabandatavad, kuna tõepoolest film on erinev meedium kui kuuldemäng, telesari või raamat. Filmi puhul mängivad rolli kompaktsus, jälgitavus ning ühtlane tempo, mida eelnevate meediate puhul saab suuresti ignoreerida või mis veelgi tõenäolisem, mida on VAJA ignoreerida.

Üldjoontes annan ma sellele filmile oma mõõdupuu järgi hindeks täiesti arvestatava nelja. Ehk siis “hea”. Don’t Panic!

PS. Tõlkeapsakaid oli seal ikka tonnide viisi. Kas neil mingit elementaarsetki kontrolli asja üle ei ole? “Ursa Minor”, my ass!

15 Comments

  • Reply Pronto |

    “Ursa Minor” on maakeeli rohkem tuntud kui “Väike Vanker” ning selle tähtkuju eredaim täht “Polaris” kannab meil nime “Põhjanael”.

  • Reply tank |

    eksid muide. tähtkuju ametlik eestikeelne nimetus on Väike Karu. Väike Vanker on rahvapärane nimi.

    aga taolise pisikese asja pärast ma küll tõlkijat ei hukkaks (vabanduseks võib ju öelda, et kui ingliskeelses originaalis on termin ladina keeles, siis ei peagi tõlkija seda muutma. kuigi jah, mina tema asemel muudaks sest ingliskeeles ongi kombeks tähtkujusid ladina keeles tähistada, eesti keeles mitte).

    usun et ta võis muid ja hullemaid vigu seal teha, eesti kinos ja teles paraku on nii (meenub kohe film nimega Beowulf -> tõlkes Biohunt).

    (vahepeal postitasin ühe kommentaari kogemata anonymousena, postitasin selgituse ja siis kadus ta ära. niiet ignoge mu selgitavat posti 🙂 )

  • Reply Pronto |

    Vaatasin natuke ringi — otsing “Väike Karu” Googlest andis kõigepealt uudise, mille pealkiri oli “Väike Karu hammustas liputajat riistast”. “Väike Karu” ja Astronoomia koos ei andnud ühtegi tulemust. Paar kohta, kust ma lõpuks leidsin midagi, olid ilmselgete anglitsismide küüsis (inglise keeles on selle tähtkuju nimi “Small Bear”). Kust sa võtad, et see ametlik nimetus on? Kõik astronoomiaalased lehed, mida ma vaatasin kasutavad kas ladina versiooni või eestikeelset vastet “Väike Vanker”.

  • Reply tank |

    kasvasin üles jaak jaaniste ja enn saare täheatlasega. seal oli suur ja väike karu. sestap pole ma seda küsimust enam kunagi uurinudki. nüüd hakkasin ise ka otsima ja leidsin et näiteks tõravere kodukal (http://www.aai.ee/?page=tahtkujud) kasutatakse vankreid, mitte karusid. niiet huvitav küsimus tõesti.

    uurin professionaalidelt, kas ja kuidas see üldse eestis reglementeeritud on. loodan et meelest ei lähe 🙂

  • Reply tank |

    muideks veel varem nimetati suurt vankrit suureks odamuseks. eestilane ütleb ka taevasõel – ametlikult plejaadid. traditsioonis on veel näiteks koot ja reha, mis rahvusvaheliselt on orion. siis võiks veel rääkida ridamusest, mis tegelikult koosneb päris mitmest “ametlikust” tähtkujust. jnejne.

    ühesõnaga, ulmegurul on õigus – karudeks nimetamine on soov ühtlustada. aga see ei ole tõlge INGLISE KEELEST (mida sa küll ka ei väitnud), sest inglise keeles nimetati neid kahte tähtkuju Little Dipper ja Big Dipper. seega ka inglise keelde on see ladina keelest üle võetud, ühtlustamise eesmärgil.

    ja lõppsõna on selline: ametlikult moodustab suur vanker OSA suure karu tähtkujust (need heledamad tähed, mis hea fantaasia korral asetsevad vankrikujuliselt). ja sama lugu on väiksega. inglise keeles on analoogia, kes viitsib vaadaku webster.com-ist märksõnu Big Dipper ja Little Dipper.

    seega Ursa Minor korrektne tõlge oleks siiski Väike Karu.

    muide tähtkujude tekkelugu on päris huvitav tükk ajaloost. suur osa neid on muidugi pärit kreekast-roomast, aga leiab igasugu huvitavaid elukaid. ja pole paha teada sedagi, et millalgi 20. saj alguse poole (täpset aastat ei mäleta) kaaluti IAU konverentsil tõsiselt taevasfääri jagamist korrapärasteks nelinurkadeks, mis oleks astronoomidele mugavam. tähtkujud jäeti siiski alles, põhjendades seda tähtkujude-süsteemi kultuuriloolise väärtusega.

    igatahes tänan et tekitasite minus taas huvi selle teema vastu. 🙂

  • Reply Pronto |

    Ma nüüd segan natuke vahele .. see dipperite värk inglise keeles on mitteametlik, ehk siis üks paljudest tähtkuju nimedest rahvasuus. Näiteks Suurt Vankrit kutsutakse lisaks Big Dipperi veel näiteks Charlie’s Wain-iks ja Plow-ks. Ametlik nimetus on ikkagi Great Bear.

    Minu arvates selline ühtlustamine on lihtsalt keelevõhiklike inimeste kummardus inglise (ja selle kaudu ladina) keele suunas. Selline ümbernimetamine pole mitte ainult põhjendamatu, vaid ka ebavajalik. Võiks ju siis kohe ühe jutiga ka Põhjanaela ümber ristida Polariseks ehk Poolusetäheks?

    Lisaks kui me kasutame siin selliseid sõnu nagu kultuurilooline väärtus, siis miks on mingi inglise/ladina kultuurilugu väärtuslikum kui eesti enda oma? Tuletan meelde nii paljut, et vähemalt mulle räägiti astronoomia tunnis sellest tähtkujust kui Väikesest Vankrist nagu interneti otsing näitas arvab nii ka rõhuv enamus inimestest. Tõepoolest — viiteid “Väikesele Karule” selles kontekstis võis kahe käe sõrmedel üles lugeda.

  • Reply tank |

    inglise keeles: ametlik nimi on Great Bear; rahvapäraselt Big Dipper, Charlie’s Wain, Plow jne.

    eesti keeles: ametlik nimi on Suur Karu; rahvapäraselt Suur Vanker, Odamus jne.

    milles probleem? kus siin see kummardus inglise keele poole on? kummalgi on ametlik (teadlaste) nimetus ja rahvapärased nimed. teadlane ütleb divesinikoksiid, tavainimene ütleb vesi.

  • Reply Pronto |

    See pole ju teadlaste nimetus, kui kooliraamatud, astronoomia õpikud, interneti allikad ning enamus tähekaarte refereerivad seda kui Väikest Vankrit ja mingi sinu raamat ainsana viitab sellele kui Väiksele Karule. Lepi selle mõttega ükskord juba: eesti keeles on ametlik nimetus Väike Vanker.

  • Reply tank |

    mitut kooliraamatut ja tähekaarti sa vaatasid pronto? kui ainult internetis leiduva põhjal järeldusi teha, siis võib igasuguste tulemusteni jõuda.

    igatahes kui sa oleks viitsinud raamatusse vaadata, oleks sa näinud, et kasutatakse mõlemat nime paralleelselt. paremad raamatud seletavad ka lahti, et vanker karu seitsmest heledamast tähest koosnev kujund, mis on rahvasuus läinud üle kogu tähtkuju nimetuseks.

  • Reply tank |

    ja kui me räägime AMETLIKEST nimedest, siis pole üldse mingit küsimustki. eesti on IAU liige. IAU kinnitas oma kongressil 1920ndatel millalgi kogu taevasfääri katva 88 tähtkuju nimed. nende hulgas Ursa Minor ja Ursa Major. kes soovib tõlkida, need tõlkigu, aga kuidas Ursa Vankrit saab tähendada, seda ma küll ei mõista.

    kuna sattusin raamatukokku siis vaatasin riiulist järele ja panen sulle siia kahe raamatu nimed ka:

    Heino Eelsalu, Astronoomialeksikon, Eesti Ensüklopeediakirjastus, Tallinn, 1996.

    Tõnu Soopalu, Kooliastronoomia põhivara, Koolibri, Tallinn, 2000.

    mida veel teha et sa mind uskuma jääks. 🙂

Post a comment