Hommik on mul praeguseks juba suhteliselt käpas. Ärkan kella peale, suhteliselt vara ja vedelen poolunes umbes tunni. Siis tuleb pilt ette ning ma nihkun arvuti taha, kus ma teen oma esimese ringi — mailid, särk-värk. Kui nendega on ühele poole saanud ajan riided selga ja asutan ennast tööle minema. Roosikrantsi tänava alguses koristab üks küürakas imepisike vanamutt tänavat, tunnelisse viiest piidleb mind uudishimulikult pirukaidmüüv tütarlaps (ma aeg-ajalt astun sealt läbi ja võtan omale tööle provianti kaasa), seejärel on ühe poekese peal kiri, et India kauplus asub esimeses boksis. Tunnelist väljudes on peaaegu kohe see ümbersündinud George Brownes, mille nimi on praegu Stereo. Teooria väidab, et see nimi on tingitud tavalisest külastajate hulgast seal: kui oleks poole vähem, oleks mono, kui poole rohkem, siis kvadro. Natuke eemal on Pegasus, kust kostab dekadentliku klaverimuusikat ja kus degenerandid avavad juba esimesi ?ampusepudeleid. Tee peal jõuan veel möödud erinevatest baaridest, baarikestest, poodidest ja poekestest, mille ees seisavad erivärvilistes jopedes närvilised müüjad ja kisuvad oma päeva esimest suitsu. Ka kangialused on suitsetavaid naisterahvaid täis. Siis jõuan tööle.
Täna nägin erandkorras Eerot, kes küsimuse pealt, kust tuled vastas, et teoatrist, aga piletid said otsa. Minu küsimuse peale, et kuidas nii vara esmaspäeva hommikul ja kohe jooma, kehitas ta vaid õlgu (kes veel ei tea, siis Teater on tegelikult teine nimetus sõnale Puhvet, sest milleks muidu inimesed ikka sinna lähevad? Pärast on hea vaikne ning hämar, saab vajaduse korral kenasti tukastadagi).
Post a comment